Uus lauluraamat toob fookusesse jumalateenistuse korra(d)

Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus on käimas uue lauluraamatu koostamine, mille käsikiri praeguste plaanide kohaselt peaks esitatama kirikukogule heakskiitmiseks 2024. aastal. Kuigi uus lauluraamat sisaldab suurt osa praegu kasutusel olevast „Kiriku laulu- ja palveraamatust“ (400 koraali 484st), on uue lauluraamatu ilmumise ja kasutuselevõtu näol siiski tegemist uue lehekülje pööramisega meie kiriku- ja muusikaloos.

Uue lauluraamatu koostamisega seoses on konsistooriumis ja piiskoplikus nõukogus korduvalt päevakorrale kerkinud peajumalateenistuse korra või kordade küsimus. Kirikukogu poolt heaks kiidetud lauluraamatu kontseptsiooni kohaselt esitatakse lauluraamatu III osas „Jumalateenistused ja palvused“ nii armulauaga jumalateenistuse (missa) kui ka sõnajumalateenistuse kord või korrad, mis vastavad kirikukogu poolt heaks kiidetud kirikukäsiraamatule või piiskopliku nõukogu poolt kehtestatud korrale.

Praegu puudub Eesti Evangeelses Luterlikus Kirikus kirikukogu poolt heaks kiidetud kirikukäsiraamat või agenda – alates 2008. aastast on piiskopliku nõukogu otsusega kehtestatud liturgiliste kordadena „Agenda“ (ilmunud 1951. aastal Uppsalas) ning „Kirikukäsiraamat“ (ilmunud 2009. aastal). 

Kahe liturgilise korra paralleelne ja võrdväärne lubatavus tähendab tegelikkuses paljusid erinevaid kombinatsioone, mille tulemusena on viimastel kümnenditel kasvanud meie kiriku liturgiline mitmekesisus. Sellel kirevusel on lisaks mitmetele plussidele ka olulisi miinuseid. Eeskätt on kannatanud meie kiriku liturgiline ja õpetuslik ühtsus, organistidelt ja vaimulikelt nõuab üksteise asendamine tõsist pingutust, uue põlvkonna töötegijaid on keeruline koolitada, kui ei ole päris selge, kes ja mis tingimustel määrab kogudustes liturgilise traditsiooni. Lisaks on mõistetav, et EELK liikmed, kelle (jumalateenistuslik) elu ei möödu tänastes oludes enam sünnist surmani ühes koguduses, tahaksid tunda end ühtviisi koduselt nii Tallinnas kui Vastseliinas, nii Virumaal kui Saaremaal.

Seoses eelnevaga tegi piiskoplik nõukogu 2021. aasta suvel otsuse asuda koostama EELK ühtse peajumalateenistuse korra kavandit, mis lisatakse uude lauluraamatusse. Selle kavandi lähteülesande aluseks on „Kirikukäsiraamatu“ (2009) missa kord, milles tehakse vajalikud muudatused selleks, et muuta seda võimalikult vastuvõetavaks neile kogudustele, kes peavad praegu jumalateenistusi „Agenda“ (1951) alusel. Kavandatavate muudatuste näitena võib nimetada „Agendast“ pärit algussalmide kasutamise võimalust jumalateenistuse alguses või usutunnistuse paigutamist kas jutluse ette või järele. 

Oluline on nimetada, et nende kahe jumalateenistuse korra võrdlev analüüs annab tulemuseks tegelikult väga suure kattuvuse, mistõttu nende vastandamise alusel oleks mõistlikum taotleda ühildamist. Niisiis oleks ühtse peajumalateenistuse korra puhul tegemist mitte uue või veel uuema liturgia loomisega, vaid koosmeele ja ühtsuse taotlemisega praegu kehtivate liturgiliste kordade ja nende kasutajate vahel.

2023. aasta jaanuaris toimuval vaimulike konverentsil on päevakorras kõnesolevate ettepanekute tutvustamine ning töötubade vormis toimuvad arutelud, mille käigus saavad vaimulikud praostide juhtimisel avaldada ühtse peajumalateenistuse korra kavandi osas arvamusi ning teha ettepanekuid. Konverentsi meelsus ja kogutud ettepanekud on sisendiks piiskoplikule nõukogule kavandiga edasi töötamiseks. Uue lauluraamatu koostamine pakub meile ajaloolise võimaluse astuda pikk samm edasi oma kiriku ühtsuse suunas, ületada kunagised liturgilised erimeelsused ning saavutada olukord, kus peajumalateenistust peetakse meie kirikus ühtse korra alusel, mis loomulikult jätab endiselt võimaluse teatud valikuteks ja kohalikeks tavadeks. See ei vähenda ega tasalülita erinevaid vagaduslaade ja liturgilist loomingulisust, mis on kiriku rikkus, vaid annab võimaluse ühtse luterliku kirikuna kiita ja ülistada kolmainu Jumalat ning anda temast head tunnistust ühiskonnas. 

 

 

 

 

Marko Tiitus,

assessor