Võtame end kokku ja teeme kirikud korda!

Möödunud kolmapäeval toimus Tallinna piiskoplikus toomkirikus peapiiskop Urmas Viilma tänuvastuvõtt Kirikufondi suurannetajatele, kelle abiga sai toomkiriku tornikiiver uue kuue ning võib taas paista silma kõigile tallinlastele ja pealinna külastajatele.

See oli erakordne tugi kirikule, enamik kutsututest oli annetanud 2022 eurot – summa mida Kirikufond küsis – või enamgi. Kokku kulus töödeks 523 000 eurot, millest olulise osa andis Tallinna linn. Tallinna vanim hoone sai jälle aastaid juurde.

Loomulikult tuleb ühe sammu järel teha teine. Annetuste kogumise kuldaeg on aastavahetusel, jõulude paiku. Valdav osa eestimaalasi mõtleb siis, kellele peaks kingituse tegema, kellele annetama. Sellel aastal on Kirikufondil jõuluajaks kaks suurema sihti: Tartu Maarja kirik ning Pärnu Eliisabeti kirik. Tartu Maarja kirik vajab katust, Pärnu Eliisabeti kirik samuti torni – katuse loodavad pärnakad korda saada muinsuskaitse rahaga.

EELK 169 kogudusel on üle kogu Eestimaa rohkem kui 200 kirikut ja sakraalhoonet, millel on suur ajalooline väärtus. Kahjuks on paljud veel kehvas seisus, taasiseseisvunud Eestis on korda tehtud veerandi jagu. 

Eesti vajab kõiki neid kirikuid jumalateenistuste kõrval pulmadeks ja ristimisteks, matusteks ja kontsertideks. Eesti kirikud on mõne üksiku säilinud kindluse kõrval peamised füüsilised tunnistajad ajast 400–500 aastat tagasi. Et jõuda tulevikku, tuleb hoolida minevikust.

Kirik peab inimesi teenima 

Kirikute roll ühiskonnas on kultuuripärandi säilitamise kõrval kultuuripärandi loomine. Me vajame hingehoidu, tröösti ja pihti. Korras hoonetes saab korrastada inimesi. Annetamise mõte ei ole üksnes aidata korda teha hooneid, vaid luua võimalused koguduste igapäevatööks. Kirikud ei pea mitte üksnes säilima, vaid nad peavad hoidma kogukonda koos, inimesi teenima.

Kirikufondi missioon on kirikutele annetamise elustamine. Teatrisse või muuseumi minnes ei teki meil küsimustki maksta 20 eurot või enamgi pileti eest. Korjanduskarpi kukuvad aga vahel mündid, mis muudest ostudest on üle jäänud. Kirik väärib enamat.

Kirikufondi 2,5 aasta aktiivse tegevusaja jooksul olen mõistnud, et inimesed tahavad kirikule annetada hea meelega, kuid annetust tuleb inimestelt küsida ning see tuleb neile võimalikult lihtsaks teha, siis saab annetus ka tehtud.

Annetamine õilistab inimest, ohver on vanatestamentlik kujund – kui annad ära midagi sinu jaoks kallist, avad tee hingeõnnistusele. Suuremeelsus ehitab inimestevahelisi suhteid ning on Jumalale meelepärane suhtumine. Tagasi pole vaja anda midagi, anda tuleb edasi.

Iga kristlase ülesanne on kuulutada evangeeliumi, Jeesuse sõnadest teisiti aru saada on raske. Evangeeliumi kuulutamise töö on ka teistele selle töö tegemiseks võimaluste loomine. Raha aitab anda sõnadele jõudu ja kõlapinda. Sõnad saadavad korda tegusid.

Anna püsivalt, ka vähe on palju

Ühekordsed sihtannetused aitavad likvideerida ühiskonna auvõlga meie eelkäijate ees, kes need hooned on ehitanud. Kirikufondi jaoks on järgmisel aastal suureks ülesandeks hoogustada püsiannetuste tegemist. 

Kui iga kiriku liige annab iga kuu 10 eurot, tähendab see aastas summat, mis aitab korda saata imesid. Eesti heategevusfondides on keskmine püsiannetus 10 eurot, see on jõukohane kõigile, kes peavad midagi tähtsaks ja tahavad anda sellesse oma panuse.

Kodukoha kirik on südamelähedane ka neile, kes igal pühapäeval teenistustel ei käi. Kõige olulisem on, et inimesed toetaksid oma kodukoha kogudust, hoiaksid tal hinge sees. Inimesed kaovad, kogudus ja kirik jäävad. Kohalik kogudus tagab kiriku elujõu.

Eesti heategevusfondid, nt Tallinna Lastehaigla Toetusfond, on saanud palju pärandusi. Inimesed, kelle maine tee hakkab otsa saama, on leidnud, et nende varast peab jätkuma töö, mis on neile südamelähedane. Annetada saab kohe, kuid saab annetada ka siis, kui meid enam ei ole.

Kirikufondi nimel tänan kõiki neid inimesi, kes on annetanud, ning kutsun üles seda jätkama. Annetada saab raha, kuid saab annetada ka aega ja tööd. Paljudel juhtudel on annetatud aeg ja vabatahtlikult tehtud töö hindamatumgi kui raha, sest mõned oskused ja teadmised on sellised, mida on raha eest osta raske, vahel lausa võimatu.

„Ma olen teile kõigiti näidanud, et nõnda vaeva nähes tuleb hoolt kanda nõrkade eest, pidades meeles Issanda Jeesuse sõnu, mis ta on öelnud: „Õndsam on anda kui võtta!“,“ seisab Apostlite tegude raamatu 20. peatüki 35. salmis. Pidagem hoolt nõrkade eest, olgem suuremeelsed andjad. 

 

 

 

 

Janek Mäggi,

kolumnist