Tulevik on täna

Avasin läinud pühapäeval koreda paberiga šokolaaditahvli. Maius oli eriline – olin selle kevadel kaasa ostnud Saksamaalt. Ega mul olnud plaanis teda mõneks kuuks seisma jätta, aga kuidagi oli see juhtunud. Ja õnneks, sest juhus oli tema avamiseks kätte mänginud just õige päeva. Nimelt oli šokolaad ostetud kellavalamise reisilt Gescherisse, kus valati Usk, Lootus, Armastus ja Rõõm – neli Tartu Maarja kiriku kella. 

Tähelepanelik lugeja kindlasti märkas veel enne puhkust, et kellad on Tartusse jõudnud. Vahepeal on kellad torni tõstetud ja nende helistamistki proovitud. Läinud pühapäeval kogunes kogudus ja lisaks hulganisti külalisi jumalateenistusele pühakotta, sest kätte oli jõudnud kauaoodatud päev, mil piiskop Joel Luhamets kellad pühitses. Nüüd kuulutavad kellad iga päev Maarja kiriku tornist linnarahvale Jumala ligiolu. Kõike seda, mida väljendavad juba kellade nimed. Muidugi ka õiget aega.

Aga milleks tegelikult see jutt šokolaadist? Jah, ega see maius oluline olegi. Pigem seda ümbritsenud paber, mille sisemisele küljele trükitud tekst tuletas meelde, et täna ja praegu loome homset. Istusin rõõmsa ja rahuliku meelega kirikuliste seas ja tunne oli eriliselt hea, sest taastamisel olev pühakoda oli rahvast täis. See lisab veelgi kindlust, et kirikut on vaja. Muidugi oli ka eriline päev, sest jutlustas piiskop ja pärast teenistust tänati meeneplaatidega neid, tänu kellele said kellad valatud.

Jah, tulevik on täna. Ja kui me argiaskeldustes ning pidevas rutus kipume unustama kaugema eesmärgi, siis just pühapäev pakub võimaluse peatuda, kuulata kirikukella helinat ja mõelda, millist tulevikku me täna loome.

Rita Puidet