Aksel Kallase surmast möödus sajand

Kultuurilooliselt tuntud suguvõsast pärit kirikuõpetaja Aksel Kallase (1890–1922) surmast möödus 4. aprillil sada aastat.

Ta sündis Rõuge kirikumõisas pere neljanda lapsena. Isa Rudolf Kallas (1851–1913) oli vaimulik, aga ka laiemalt tegev rahvusliku elu tegelane. Aksli ristivanemaks oli teiste seas ka Jakob Hurt. Kodu mõjul, kus olid aukohal kirjandus, muusika ja aatemeel, sirgus Aksel Kallasest haritud rahvuslane, kes valides edasiõppimiseks teoloogia ja saades vaimulikuks teotses ka kirjanduse vallas. 

Aksel Kallas lõpetas Tartu ülikooli usuteaduskonna 1915. aastal ning sooritas kirikuvalitsusele vajalikud vaimulikueksamid. Prooviaastatel oli ta Keila koguduses õp Jakob Kuke ning Kose koguduses õp Harald Põllu juures. Ta sai vaimulikuna ametisse Keila kogudusse, aga valiti peatselt Paistu õpetajaks. Vabadussõja puhkedes siirdus sõjaväevaimulikuks. 1919 valiti Kallas Jõhvi õpetajaks ja 1921. aastast oli ta Rõuge õpetaja. Õpetaja Kallasest peeti lugu, tema jutlused tõid rahva kirikusse. Jutlustes ja ametikõnedes kasutas ta tihti oma kirjanduslikku loomingut.

Abielu Hilda Auguste Kikasega (1893–1921) oli õnnelik, ent jäi lühikeseks. Paar päeva pärast poeg Rudolf Gottfried Hinno sündi noor ema suri nurgavoodist tõusmata. On teada, et Aksel Kallas ei toibunud abikaasa kaotusest. Kirikukroonikast võib lugeda, et ta oli Tartus ravil. On märgitud, et tema jutluste kvaliteet langes ning ta tarvitas morfiini. Leinaajal kirjutas ta südamlikke lohutuslaule, mitmed neist on „Kiriku laulu- ja palveraamatus“.

1922. aastal sõitis Aksel Kallas Berliini ravile ja suri 31aastasena 4. aprilli hommikul kell 10. Ta on maetud Tartu Raadi kalmistule oma isa kõrvale. Leinatalitused toimusid Tallinna Kaarli kirikus 27. aprillil ning maikuus Rõuge kirikus. 

Eesti Kirik