Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Isetekkeline mälestustahvel vahetati välja

/ Autor: / Rubriik: Uudised / Number:  /


Estonia mälestustahvlil on kujutatud püha neitsi Maarja, kelle käed on laotatud üle Läänemere lainete. Tahvlil on viide Vana Testamendi Taaveti laulule, mille tähistus kattub parvlaeva Estonia hukkumise kuupäevaga Ps 28:9. Arhiiv.

Mootorlaeva Estonia hukkumispäeval toimunud palvusel avati Tallinna piiskoplikus toomkirikus hukkunute mälestuseks pidulikult marmorist mälestustahvel.

Toomkoguduse õpetaja Arho Tuhkru meenutab aasta eest toimunud palvust, mille järel kõneldi vajadusest uuendada kirikusse pärast katastroofi isetekkeliselt üles pandud stendi. Sellele pandi laevahukust pääsenute nimesid, selle ette toodi küünlaid. Just viimastel aastatel on laevahukk ja selle uurimine saanud uut hoogu ning kogudus sai impulsi oma aja ära elanud tahvel asendada uue ja väärika mälestusmärgiga. 

Kogudus sai riigieelarvest toetust ja mälestusmärgi loomine anti ülesandeks koguduse liikmele skulptor Mati Karminile, kelle looming on vastse mälestustahvli juures asuv vasest Kristuse skulptuur. 27 aastat tagasi toimunud laevaõnnetuse ja hukkunute mälestuseks loodud mälestusmärk on kaheosaline: mererohelise Verde Guatemala marmorist plaadi kõrval on pronksist laevakell, mis kuulutab: Vivos voco – mortuos plango ehk elavaid kutsun, lahkunuid leinan. Mälestustahvlil on aga salm pühakirjast: „Päästa oma rahvas ja õnnista oma pärisosa; hoia neid nagu karjane ja kanna neid igavesti!“ (Ps 28:9)

Huvitava pinna marmorile annab selle erinev töötlus, osa plaadist on lihvitud, osa aga poleeritud, selgitab õpetaja Tuhkru. Plaadil on vasest Stella Mariana kujutis, Maarjamaa Täht. Mälestusmärgi avas Arho Tuhkru. 

Pärast mälestusmärgi avamist said soovijad minna Paksu Margareeta lähedal oleva mälestusmärgi „Katkenud liin“ juurde, kus igal aastal lahkunuid mälestatakse. Mälestusmärk avati 25 aastat tagasi ja selle autorid on Villu Jaanisoo ja Jorma Mukala.

Rita Puidet