Haljala kirik taaspühitseti

21. novembril peeti Haljalas armulauaga tänujumalateenistus. Lisaks kiriku remondijärgsele taaspühitsemisele, töö tegijate ja rahastajate tänamisele kasvas kogudus üheksa uue liikme võrra, kellest kaheksa ristiti ja kuus leeritati. 

Kes aasta või ka pool aastat tagasi Haljala kirikus käinud, sel oli igavikupüha eel pühale Mau­ritiusele pühitsetud pühakotta jõudes raske oma silmi uskuda. 1997. a suurest tulekahjust tugeva tahmakorraga kaetud seinad, laed ja sambad näevad Rändmeister OÜ poolt 13 kuud väldanud renoveerimise tulemusena välja umbes nõnda nagu 200 aastat tagasi. Seda hämmeldust, mis ruttu siiraks rõõmuks kasvas, oli märgata paljude kotta jõudnute näol. Oli kaugemalt tulijaid, aga neidki, kes isiklikult palju panustanud kodukiriku kordategemisse. Olgu siis rahalise annetuse või sisulise tööga. Koguduse juhatuse esimees Margus Punane selgitas Eesti Kirikule, et veel paar päeva tagasi sai renoveeritud kroonlüh­ter lakke ja lausa samal hommikul sättisid koguduse vabatahtlikud kirikusse pingid ritta.

Kordatehtu kutsub liituma

Aastaid juhatuse esimehe ametis olnud Punane rääkis enne missa algust, et kuigi korrastustööd on Haljalas väldanud aastaid, mahub pikihoone kordategemine viimase 13 kuu sisse. „Mul on nii meeles need kogukonnast kirikusse jõululaupäeval jõudnud, kes vaata et ukselt tagasi põrkasid kiriku tahmunud seinu nähes. Küsiti, millal kirik jälle korda saab. Mul oli kiusatus vastu küsida, et mida te oleksite valmis selle heaks ise tegema. Aga Jumal teadis, et see päev tuleb ja täna on selle nimel põhjust rõõmu väljendada,“ jutustab ta. 

Eriti rõõmus on juhatuse esimees, et tegevus kiriku juures on kutsunud mitmeid inimesi kogudusega liituma: „On näha, et korda tehtud kirik, kirik kus asjad toimuvad, muutub nähtavaks ja kutsub inimesi enda juurde. Sellel aastal on mitu leeripüha olnud. Tuleb aktiivseid inimesi, kes soovivad koguduses kaasa lüüa. Sellest on eriti hea meel. Muidugi on rõõm, et hoone saab korda, aga olulisemad on inimesed.“ 

Kui oskaks müüre lugeda

Enne teenistust liikus kirikuliste seas omainimesena ringi Haljala kogudust aastatel 2005–2019 teeninud õp Margit Nirgi, kes meenutab, et aastate eest siia ametisse tulles seisis ta küsimuse ees, kas sellises seisukorras kiriku taastamine on õnnistus või karistus. „Täna võin selle 14 aastat kestnud töö organiseerimise kohta öelda, et need aastad on olnud imeline õnnistus. Kuulun inimeste hulka, kes ei pea üksnes vaimulikku kõnet ja õpetust misjoniks, vaid iga töö või sündmus on seda. Kiriku ehitus on kuulutus Jumalast ja tema Pojast. Kui me vaid oskaks müüre lugeda, nii nagu seda Villem Raam suutis ka Haljalas ja tänapäeval Juhan Kilumets oma meeskonnaga. Olen tänulik, et võisin põlvitada altari ees, kus üle 700 aasta Haljala kogudus palvetanud on.“

Jumala teenimiseks

Teenistus algas vaimulike ja kaasa teenivate isikute protsessiooniga pühakotta. Rändmeister OÜ esindajana andis restauraator Eva Mölder võidukaare all kiriku toeka sepistatud võtme piiskop Tiit Salumäele, kes selle omakorda üle andis koguduse õpetajale Urmas Karileedile. See toiming markeeris kirikuhoone sümboolselt omanikule ehk kogudusele restauraatorite poolt tagasi andmist.

„Olgu see restaureeritud kirikuruum ja terve kirik uuesti pühitsetud Haljala kirikuks, Jumala templiks ja koguduse kojaks, aamen,“ ütles pühitsussõnad piiskop Tiit Salumäe, kes lisaks pühakoja remondijärgsele pühitsemisele õnnistas rahastajatele pühendatud tänutahvli kirikuseinas, pidas jutluse ja jagas armulauda. 

Jutluses toonitas piiskop, et meie elu ei ole kunagi meie eneste käes, vaid me elame Jumala armust. Sellest Piibli tarkusest saame tema sõnul eriti selgelt aru praegu, mil valitseb mure ja hool koroonaviiruse leviku tõkestamiseks. „Et me mitte ei kardaks, vaid loodaks, ning mitte ei hirmutaks, vaid julgustaks üksteist. Olgem valvel ja seda lakkamatult,“ kõlas piiskopi soovitus pidupäevalistele. 

Jumalateenistusel, mis peeti ülimaid turvameetmeid rakendades, teenisid lisaks piiskop Tiit Salumäele veel Viru praostkonna praost Tauno Toompuu, koguduse õpetaja Urmas Karileet ja eelmine õpetaja Margit Nirgi, diakon Ahti Bach­blum, koguduse juhatuse esimees Margus Punane ja sel päeval leeritatud kirikuteenija Oliver Vitskovski. Muusikalisi vahepalu soleeris saksofonil Peep Pihlak.

Liina Raudvassar

Haljala kiriku remont

Teostas Rändmeister OÜ

Maksumus u 300 000 eurot

Rahastajad: kultuuriministeerium, muinsuskaitse­amet, Haljala vallavalitsus, Saksa Liitvabariigi kultuuriministeerium, Balti-Saksa Rüütelkondade sihtasutus ja neli Haljala kihelkonna juurtega baltisaksa perekonda: von Brevern, von Dellingshausen, von Dehn ja von Schubert

Puhastatud ja parandatud pikihoone laed, seinad ja sambad

Kõikjalt eemaldatud 1997. a tulekahju tahmakahjustused

Seintelt välja puhastatud ajalooline, 1835. aastast pärit krohvikiht

Restaureeritud põhjakülje aknad

Proteesitud rõdude kahjustatud puitosad