Särav ja tundlik mõtleja

Mul ei ole Fanny de Siversiga olnud isiklikku kohtumist. Kuid olen temaga kohtunud tema kirjutiste kaudu. Kõige esi­meseks tekstiks, mida lugesin, oli masinakirjas levita­tud „Ma­teeriasse kootud pa­lve“, mis nüüd ilmub tema kogutud teoste kolmanda köite lisaosas. Selle lühikese meditatsiooni kohta on öelnud tabavalt Asta Põldmäe: „See pole midagi muud kui pühendumuse algõpetus. Mitte midagi sellist mitte kelleltki teiselt minuni eesti keeles ulatunud ei ole. Ma ei tea, kas ongi olemas. Ja kui on olemas, kas on selles võrreldavat kunstilist ning sisenduslikku jõudu.“ Selle palvemeditatsiooni sõnumiks on, et „ei tule haarata oma palvesse üksnes vaimu, vaid ka mateeriat.“ Ja teiseks: „Looja looming, jumalik alge inimeses.“ 

Kirjanik on veendunud: „Aine hingestatuse sedavõrd ergas taju on kingitud vaid üksikuile. See muudab ajaliku ilma, kuhu ju isegi kuulume oma füüsisega, ülevaks, võrdselt vaimsega.“ Ta lisab, et selline kogemus teeb ühtlasi õnnelikuks. 

Fanny artiklid, mis ilmusid Ees­ti ajakirjanduses alates 1980nda­te aastate lõpust, on olnud mulle järgmi­seks sam­muks autoriga kohtu­mi­sel ja teinud lugemisel õnnelikuks. 

26. oktoobril 2020. a on Pärnust pärit pariislanna 100. sünniaastapäev. Olles abiellunud Hans-Georg von Siversiga, lahkus ta koos baltisakslastega Saksamaale, kuid tema abikaasa langes sõja lõpus. Prantsusmaal sai Fanny de Siversist teaduslik töötaja, olles lõpetanud Tartus alustatud ning Würzburgis ja Pariisis jätkatud keeleõpingud doktorikraadiga Lundi ülikoolis. Üle kuuekümne aasta elas ta Prantsusmaa pealinnas, kus suri 22. juunil 2011. a ning maeti Tallinnas Metsakalmistule. 

Eestis sai Fanny de Sivers tuntuks säravate artiklitega erinevates väljaannetes, eriti alates tema esmakordsest kodumaal käigust 1993. a. Möödunud aastail ilmusid tema kogutud teoste kaks esimest köidet: „Kogu mu elu on advendiaeg“ ning „Inimeste ja loomade maailm“. 

29. oktoobril kell 18 tuleb Tallinna Jaani kirikus esitlusele kaks viimast köidet. 

Kolmas köide kannab pealkirja „Vaatlusi maailmale Pariisist“ ning koosneb artiklitest, millest suur osa ilmus Rootsi väliseestlaste häälekandjas. Neist lugudest ilmneb autori kohta vähem tuntud ja üllatavgi pilt: Prantsusmaa poliitika ja olme, Pariisi kunstinäitused jne. 

Neljanda köite tiitel „Evan­geeliumiga maailma teedel“ üritab tabada Pariisi nais­filosoofi kogu eluteed inime­sena, kristlasena, esseistina, keele- ja kirjandusteadlasena, loo­ma­armastajana ja paljude sõbrana. Selles köites ilmuvad taas ka Markuse ja Johanne­se evangeeliumide tõlked ja kom­­men­taarid. Esimene nen­dest trükiti omal ajal defekt­sena, kuna veerand kommen­taa­rist jäi välja. See viga sai nüüd parandatud. Viimane osa sellest köitest sisaldab kir­jan­duse ja kirjanduslike mõtte­rän­nakutega seotud küsimusi. Lisa­osasse on paigutatud meie­isa­palve kommentaar „Mono­loog vastu hommikut“. 

Tahan tänada kirjastust Gallus ja kõiki, kes raamatute ilmumisele kaasa aitasid. Olen tänulik ka oma abikaasale, kes mind kaks korda kiitis, et võtsin ette vaeva targa pariisitari artiklid koguda, arvuti­tekstideks teha ja trükki anda. Juba pärast Fanny de Siversi igavikku kutsumist kerkis mulle pähe mõte, et peaksin kunagise „Pärnu plika“ kirjutised kokku koguma ja välja andma, et need ei ununeks. Veendusin seoses kahe esimese kogutud teosega, et noorem põlvkond polegi temast midagi kuulnud. Rõõmu tegi see, et välja ilmusid paljud tema sõbrad. 

Mida ta on andnud mulle? Mulle ei meenu ühtki kohta tema teostest, millega ma nõus ei oleks või millele kipuksin vastu väitlema. Ta kõneleb mõistusele ja intuitsioonile, avades vaikselt tunnetust kõr­ge­ma suunas. Ta ei kritiseeri kristlust, nagu moeks on muu­tu­nud. 

Küllap kohtume Fannyga taevases Jeruusalemmas, kui mind sinna lastakse. 

Arne Hiob

Pildigalerii:

Fanny de Siversi mälestuseks

26. oktoobril kell 15 on mälestuspalvus Metsakalmistul; kell 18 Tallinna Peeter-Pauli katedraalis püha missa, mida pühitseb piiskop Philippe Jourdan; kell 19.30 ansambli Vox Clamantis kontsert.

29. oktoobril kell 18 esitletakse Tallinna Jaani kirikus tema kirjutiste kaht viimast köidet.