Arengukava võtab kuju

Kirikuasutused, aga ka kogudused ja suur osa kiriku visionääre tegelevad tulevikustrateegiate arutamisega. Läheneb sügisene kirikukogu istungjärk, mil EELK arengukava arutusele tuleb.Kogudustes ja praostkondades on lähemaid ja kaugemaid eesmärke arutatud ja sõnastatud aastaid, nüüdseks on kirikuseadustikus aga selge nõue koostada kümne aasta arengukava, milles kirjeldatakse hetkeolukorda ning fikseeritakse lähemad ja kaugemad eesmärgid.
18. aprilli Eesti Kirikus tõdes kolumnist Marko Tiitus, et vaimulikkonna seas on tunda skeptilist suhtumist arengukavasse. Praost Marko Tiitus kinnitas Eesti Kirikule, et kõhklused on jäänud. «EELK arengukavas tuleks fikseerida olulisemad, nn kirikupoliitilised valikud,» selgitas Tiitus. «Ometi tundub, et just konkreetsed eesmärgid kipuvad välja jääma ja kirja saab pandud liiga üldine jutt, kuid välditakse n-ö teravaid valikud.»
Tiituse sõnul oleks vaja ka üldisemad eesmärgid arusaadavalt ja selgesti sõnastada. Üldkiriklikul tasandil tuleb teha väga selgeid otsuseid lähemate ja kaugemate eesmärkide kohta, olgu selleks siis piiskopkondade rajamine, liturgiauuendus, vaimulikkonna suurus või muu. «Hea arengukava peaks ütlema ka seda, mida tegemata jätta,» toonitab Marko Tiitus.

Enda rolli tundmiseks

Arengukava projektijuht Juhani Jaeger aga arvab, et hirm on pigem sõna «arengukava» ees. «Arengukava kui dokumendi osatähtsus arengukava koostamises kui protsessis on vaid kolmandik. Ülejäänud kaks kolmandikku on aktiivne arutelu – kõik, mis aitab inimestel paremini mõista kiriku olemuse ja toimimise peensusi ning, kõige olulisem, enda rolli «torni ehitamisel»,» ütles Jaeger Eesti Kirikule. Tema hinnangul on tänuväärselt paljud seda ka mõistnud.
Praostkondadeski on käidud kogumas õpetajatelt konkreetseid ettepanekuid. «Näiteks millistes piirkondades tuleb teenimine paremini korraldada, milliseid piirkondlikke ühisüritusi kavandada, kus ja millal hakata korraldama lastelaagreid või päevahoiuteenust,» ütles Jaeger. Vaimulike aktiivsus on erinev.
Jaegeri sõnul on praostkondi, kes ütlevad väga konkreetselt välja, mida soovitakse edaspidi teha. Kui praostkonnas toimib mõni valdkond hästi, siis loogiliselt ei pruugi ka laekuda selle valdkonna ettepanekuid. «Arengukava on muutuste kirjeldus: mida soovime teha teisiti,» tuletab Jaeger meelde.

Kogudused mõtlevad konkreetselt

Praostkondades on arutelud liikunud enam konkreetset rada: vaimulike arutelude teemad ulatuvad uute pühakodade rajamisest kuni üksikute töövaldkondade üksikasjaliku arendamise kavandamiseni.
Diskussioonid on kirgi kütnud ja kindlasti ka loovaid ideid tekitanud eelkõige vaimulikkonna seas, koguduste juhatusi pole asjasse eriti pühendatud, tavalistest koguduseliikmetest rääkimata. Ka pole praost Marko Tiituse arvates seni vaimulikel omavahel olnud küllaldaselt võimalusi EELK arengukava koostamisel kaasa rääkida. «Arengukava projekti võiks arutada vaimulike konverentsil,» leiab Tiitus.
Taoline olukord ongi tema sõnul jätnud paljusid äraootavale seisukohale. Julgust lisaks Tiituse arvates suuremate üldkiriklike ümberkorralduste aluseks olevate põhimõtete kinnitamine, sealt oleks kindlasti tulusam edasi liikuda. Vaimulikke teeb murelikuks ebamäärane olukord, kus ka kirikutöötajate alluvussuhted segased.
Kogudustel on arengukava Tiituse meelest ilmselgelt vaja: «Ideed tulevad ja tihtipeale muutuvad. Otsuste kindlasse järjekorda seadmine tagaks parema tulemuse,» arvab praost.

Eelnõu jõuab kirikukogusse

Viimastel nädalatel on eri valdkondade asjatundjate töörühmades arutatud arengukava täpsemalt. Spetsialistid on teinud ettepanekuid ja analüüsinud mujalt tulnud ideid. «Enamasti tõstatasid arutelugrupi liikmed suurema osa minu kavandatud küsimusi veel enne, kui jõudsin küsimuse ise välja öelda – see on selge viide, et arenguruumiga töövaldkonnad on kirikus selgelt nähtavad,» täheldas Juhani Jaeger.
Arengukava koostajad – projektijuht Juhani Jaeger, assistent Triin Vavilov ja Egert Valmra TTÜst, viimane koostas arengukava kontseptuaalse aluse – usuvad, et arengukava eelnõu on kuu lõpuks sedavõrd valmis, et saab esitada kirikukogule.
«Kui Jumal annab, siis niimoodi läheb. Praegu ei ole põhjust arvata, et Jumal ei anna,» märkis Jaeger. Ometi pole tema arvates midagi loomuvastast selles, kui tekib vaidlusi ja dokumendi vastuvõtmine nihkub kevadesse. «Strateegia on dünaamiline dokument ja seda on niikuinii soovitav üle vaadata vähemalt üks kord aastas.»
Kiriku elu 2017. aastani kätkev arengukava peaks näitama teesuunad, kuhu peaksime jõudma, sisuldasa seda, kuidas edastada oma sõnumit.

Lea Jürgenstein