President Lennart Meri – 90

Taasiseseisvunud Eesti esimese presidendi Lennart Mere sünnist möödub 29. märtsil 90 aastat.

Lennart Mere (1929–2006) isa Georg Meri oli sõjaeelse Eesti Vabariigi diplomaat, kes hiljem on end Eesti kultuurilukku jäädvustanud Shakespeare’i teoste tõlkijana. Juunis 1941 küüditati perekond Siberisse, kust naasti 1945. aastal. 1953. aastal lõpetas Lennart Meri Tartu ülikooli ajaloo erialal. Nõukogude ajal sai ta tuntuks filmitegija ja kirjamehena, kes paistis silma Nõukogude Liidu väikerahvaste kultuuri tutvustajana.
Laulev revolutsioon tõi Lennart Mere poliitikasse. 1990–92 tegutses ta iseseisvuse taastamist taotleva Eesti Vabariigi välisministrina. Seejärel oli Meri lühikest aega Eesti suursaadik Soomes, kuni valiti 5. oktoobril 1992 riigikogu poolt taasiseseisvunud Eesti esimeseks presidendiks. 1996. aastal valis valimiskogu ta tagasi teiseks ametiajaks.
Meri oli üks neist paljudest haritlastest, kes kommunistlike režiimide kokkuvarisemise ajal Ida-Euroopa riikide avalikus elus esile kerkisid ning vaba ühiskonna ülesehitamisse oma kaaluka ja isikupärase panuse andsid. Selle ning osalt ka rahvusvahelise haarde poolest võiks teda võrrelda samal ajal Tšehhi presidendiks olnud Václav Haveliga.
Eestlastele jäi Lennart Meri meelde niihästi oma värvika käitumise kui erudeerituse poolest. Nii oma varasemates kirjatöödes kui presidendina peetud kõnedes rõhutas ta muu hulgas minevikupärandi tähtsust ning Eesti seotust Euroopa kultuuriruumiga.
Mitmel korral tõstis Meri oma ülesastumistes esile ka luteri kiriku olulist rolli Eesti ühiskonnas. Nii kinnitas ta 1997. aastal EELK 80. aastapäeva puhul Kaarli kirikus peetud kõnes: „Eesti Vabariigi põhiseadus ei tunne riigikiriku mõistet. Kuid sootuks väär oleks sellest järeldada, et Eesti Vabariik kirikut ei vaja. Sootuks vastupidi: meie rahvas vajab täna kirikut enam kui eales varem, Eesti Vabariigi taastamisel riigiks, kus valitseks õigus ja õiglus, halastus ja eneseohverdus. Ma tahan tänasel päeval, lugupeetud kirikujuhid, julgustada teid, et kirik hoopis nõudlikumalt suhtuks meie riiki, meie riigi institutsioonidesse, nõudlikult ja järjepidevalt puhastaks meid hingelisest saastast, omakasust ja moraalitusest. Aidake säilitada meis sõltumatust, vaimset rikkust, moraali ja tagasihoidlikkust.“ (Ilmunud 4. juunil 1997 Eesti Kirikus nr 22.)
Lennart Meri suri 14. märtsil 2006 ja on maetud Tallinna Metsakalmistule. Tema matusetalitus toimus Kaarli kirikus. Aastal 2014 avati Viimsi Püha Jakobi kirikus Mere mälestusbareljeef. 29. märtsil kell 19 on Viimsi kirikus Lennart Mere mälestuskontsert (Tallinna Kammerorkester, dirigent Tõnu Kaljuste).
Rain Soosaar