Orel igatseb oma kooki

Seljataga on pikk nädalavahetus, lastel koolivaheaeg. Kevad hiilib nüüd juba suurte sammudega. Kui vahtrad õitsema hakkavad, siis on ta lõplikult käes. Ja esimesed vahtraõied on Tartus avanenud. Rändlinnuparved on viimase nädala jooksul lakkamatult oma lendu seadnud ja märku andnud, et muutused on õhus. Seda ka ühiskondlikul tasandil. Tartu ülikool sai uue rektori. Kaks uut ministrit on ametisse astumas. On tore, et nende seas on ka Eesti Kirikus aastaid kolumnistina kirjutanud Janek Mäggi, kelle otsekohesed ja julged seisukohavõtud kristlasena on ikka tähelepanu pälvinud.
Kogukondlik mõtlemine ja koostegemine tõstab aina enam Eestis pead. Selle üheks tunnistuseks on eesseisvad rohked talgud, aga ka linnaosade päevad. Üheks näiteks võib tuua Tartu Supilinna päevi. Need toimusid oma tuntud headuses ja juba 17. korda: loodusretked, linnulaulu kuulamised, lodjasõidud, platsipäev kiigeplatsil koos erinevate esinejate ning täikaga ja avatud hoovide päev. Koosolemine ja koostegemine liidab.
Nädalavahetusel juhtusin kuulama Vikerraadiost saadet „Päevatee“. Tähelepanu köitis tuttav hääl. Nimelt oli Tartu Ülikooli-Jaani koguduse organist Elke Unt kõnelemas Tartu Jaani kiriku tulevase barokkoreli heaks toimuvast korjandusest. Oreli kogumaksumus on 700 000 eurot, millest on praeguseks 120 000 kokku korjatud. Oreli heaks toimuvad orelikontserdid, on võimalik osta nimelisi orelivilesid.
Kõneldi ka uuest ja maitsvast viisist, kuidas oreliehitust toetada saab. Nimelt on varsti Tartu kohvikus Werner võimalik tellida barokkorelikooki. Saates oli külaliseks ka koogi looja, kondiitriäri Gustav peakondiiter Õie Pritson, kes ütles, et Elke Undi kiri kondiitriärile oli üllatav: „Tellitakse sünnipäevadeks ja igasugusteks tähtpäevadeks, aga et üks orel igatseb oma kooki, seda polnud enne kuulnud,“ jagas ta. Kuidas kook maitseb, saab proovida 4. mail Tartu Jaani kirikus, kus kooki esitletakse, edaspidi tuleb sammud seada juba Wernerisse.
Kätlin Liimets