Meelis Holsting pühitseti diakoniks

Paastuaja 3. pühapäeva missa Tallinna Toompea Kaarli kirikus oli eriliselt pidulik, sest diakoniks pühitseti kauaaegne Kaarli koguduse töötegija Meelis Holsting.

Koguduse õpetaja Jaak Aus rõhutas oma avasõnas, et ei juhtu just tihti, kui peetakse ordinatsioonijumalateenistust. Eelmine kord oli Kaarli kirikus selline sündmus 21. detsembril 2014. aastal, kui diakoniks pühitseti  Tiit Zeiger.
Ordinatsioonitalituse pidas peapiiskop Urmas Viilma, teda assisteerisid emeriitpiiskop Einar Soone ja õpetaja Jaak Aus. Jutlustas peapiiskop Urmas Viilma, kaasa teenisid koguduse abiõpetaja Kaisa Kirikal, diakonid Saima Sellak-Martinson ja Tiit Zeiger ning Andre Mägi, organist oli Marika Kahar.
Meelis Holsting (46) on sündinud Tallinnas. Ristitud ja konfirmeeritud 1989. aastal Kaarli kirikus. Läbis UI pastoraalseminari diakonikoolituse.
Alates leeriõnnistamisest on Meelis Holsting nüüd juba ligi kolmkümmend aastat koguduse juures aktiivselt tegutsenud, olnud nii noortejuht kui teinud lastetööd, aga ka kõike muud, mis koguduse juures parajasti vaja on olnud. Aastaid oli ta ka EELK Noorsootöö Keskuse peasekretär.
Meelis on juhtinud mitmeid tele- ja raadiosaateid, näiteks üle kümne aasta juhtis ta ETV saadet „Ajalik ja ajatu“. Viimased kümme aastat oli Rocca al Mare koolis inimeseõpetuse ja filosoofia õpetaja ning nüüd on Kaarli kooli kultuuri- ja arendustegevuse koordinaator ehk vastutab kõigi ülekooliliste ürituste eest.
Kui tuli kutse minna diakonikoolitusele usuteaduse instituuti, siis see oli nagu iseenesestmõistetav. „See, mis kunagi 90ndatel alguse sai, kui me läksime koos Meelisega usuteaduse instituuti õppima, on nüüd, üle 20 aasta hiljem realiseerunud, mis tähendab, et Meelis on jõudnud diakoniordinatsioonini,“ meenutas õp Jaak Aus, kes ise ka Kaarlis ilmikliikmest koguduse hingekarjaseks on kasvanud.
Meelis arvab, et tema peamine töö koguduse vaimulikuna saab olema ikka jumalateenistuslikus elus kaasa teenimine. Kuna diakon on koguduseõpetaja abiline, siis küllap ta hakkab tegema kõike seda, mida õpetaja teha annab.
Värskelt ordineeritud diakonilt on pool tundi enne keskpäevase jumalateenistuse algust, kus ta peab oma elu esimese jutluse, paslik küsida sportlaslikult, mis tunne on. „Väga eriline tunne on ja seda ei ole võimalik kirjeldada, ma ei oska lihtsalt sõnu leida: on ootusärevus, rõõm ja rahulolu – kõik need tunded on koos. Tõsi on see, et täna on tunne, et kuskile on jõutud.“
Tiiu Pikkur