Karjasekiri palvepäevaks ja paastuaja alguseks Tuhkapäeval, 14. veebruaril 2018

Tuhkapäeval tähistatava palvepäeva mõtteks on muu hulgas palvetada meie peagi sajandat aastapäeva tähistava Eesti riigi ja rahva ning meie juhtide eest. Samal ajal vaatame meeltparandava südamega korraks ka minevikku, eilsesse ja tunaeilsesse päeva. Alles siis saame uude sajandisse astuda õigeksmõistetute ja patust puhastatutena. Tunnistagem patutunnistuses valusat ja alasti tõde oma isiklikust süüst ja rikutusest, lootes Issanda Jeesuse Kristuse sõnadele: „Tõde vabastab teid“ (Jh 8:32).
Viimastel aegadel on küsimus tõest sageli kõneks võetud. Räägitakse lausa tõejärgsest ühiskonnast. Mida tõejärgne tähendab? See tähendab ju, et tõde on möödas! Kui tõde on möödas, on järel ainult vale. Selline olukord olevatki intrigeerivam, salapärasem, varjulisem. Eks kuulujutudki leiavad alati tänuliku kõrva ja edasisosistava suu! Nii võib tõelisuse asendada näilisus. Domineerima jääb pool­tõde, mis on ju samaaegselt poolvale. Selline poolikult kõnelemine ja poolikult vaikimine eksitab ning juhib inimesi pimedasse tupikusse. Apostel Peetrus näitab tuhkapäeva epistlisalmis pääseteed: „Meile on kingitud kõige kallimad ja suuremad tõotused, et te nende kaudu võiksite põgeneda kaduvusest, mis valitseb maailmas himude tõttu, ja saada jumaliku loomuse osaliseks“ (2Pt 1:4). Ristirahvas tunneb tõotusi, mis kõnelevad inimeste elu ja maailma muutvast päästvast tõest, mis on ilmunud Jeesuses Kristuses. Eriti tema ohvrimeelses armastuses. Armastus tõe vastu, ka valusa tõe vastu, paneb meid ennastki meelt parandama, oma elu muutma, samuti oma ligimest mõistma ning hukkamõistmist välistama. Kristlik armastus on voorus, mis aitab meil läbi minna ebatõdede kaduvast ja patule kutsuvast rägastikust jumaliku tõe vabadusse, kus kohtume oma Lunastajaga – Issanda Jee­suse Kristusega. Kristus on vundament, nurgakivi, majakas, kompass ja ankur näilise tõe ühiskonnas, milles muidu oleks raske õiget jalgealust ja elukurssi hoida, et ennast kaduvusest päästa. Tunnistagem tänasel tuhkapäeval, suure paastu esimesel päeval oma pattu ning kahetsegem meelelistele ebatõe kiusatustele allavandumist. Parandagem meelt, võttes nähtava märgina vastu tuhase ristimärgi, mida meeleparanduse tähisena saame kanda südamele märgituna läbi 40-päevase Kristuse kannatuste tee. Soovin kogu paastuajaks alandlikku meelt ja kannatlikkust Kristuse eeskuju järgimisel.

 

 

 

 
Urmas Viilma,
peapiiskop