„Loodud sõna õhtud“ Tallinna Jaani kirikus toovad rahva kokku

Tallinna Jaani kirikus on poolteist aastat toimunud „Loodud sõna õhtud“. Mis need on ja miks sellised üritused kirikusse sobivad, seda valgustavad sõnasarja initsiatiivgrupi liikmed Margit Arndt-Kalju, Jaan Tammsalu ja Janek Mäggi.

Eesti Kiriku lugejad teavad väga hästi, kuidas alguses oli Sõna ja mis sellest edasi sai. Nüüd on juba sajandeid täiesti loomulik olnud see, et kirik on Sõna edasielamise ja leviku koht – eelkõige liturgias ja talitustel, aga ka üldises vaimus. Kirik kui kristliku sõna ja mõtte kohtumis- ja kiirgamispaik, Sõna „staap“.
Tallinna Jaani kirik on sõnahärjal sarvist haaranud ja juba poolteist aastat on iga kuu teisel esmaspäeval kell 18 toimunud „Loodud sõna õhtud“. Need on kindla piiriga vestlusõhtud, kus sõna ei laperda valimatult igas suunas, nagu arvamuste paljususega „tänaval“ kipub praegu olema, ja eesmärk pole ka mingi intriig ega konfliktide üleskütmine, samuti mitte päevapoliitika valupunktide lahkamine.
Altarist pisut eespool istuvad õhtujuht Janek Mäggi ja külaline, kelle sõnal on ühiskonnas kaalu, poolteist tundi laua taga, küünal põleb ja jutt veereb rahulikult sõna ümber ja sõnast. Hingetõmbeks ja mõtete korrastamiseks on alati oma osa ka muusikal.
Huvitav tundub olevat nii kuulajail kui ka külalisel endal, kes sellises olukorras peab sageli ka enda jaoks nii mõnegi asja uuesti läbi mõtlema ja sõnastama. Tinglikult võib „Loodud sõna õhtut“ nimetada peapiiskopi mõne aasta taguse üleskutse otseseks ellurakendamiseks: kuu kuu järel tulevad tuntud inimesed „kapist“ välja ning julgevad täiesti vabalt ja veendunult näidata end kristliku sõnumi kandjate ja väärtustajatena.
Kuulajate seas on märgata olnud heas mõttes sõltuvust – iga vestlusõhtu lõpus lüüakse kalendermärkmikud lahti ja kui Janek Mäggi teatab järgmise külalise nime, kirjutatakse see ja tuleva kuu „Loodud sõna õhtu“ aeg hoolsasti üles.
Ühelt poolt on „Loodud sõna õhtutel“ osalenud vaimulikud Toomas Paul, peapiiskop Urmas Viilma, Jaan Tammsalu, Avo Üprus, Marko Tiitus. Külla on tulemas teisigi vaimulikke. Nende puhul ei ole põhjust rääkida mingist kapiukse paotamisest, vaid avalikust rõõmust Sõna leviku üle ja mõningasest muretundmisest, kas selle leviku tagamiseks on ikka küllaldaselt tööd tehtud. Teisalt on külalisteks need tuntud inimesed, kellele sõna või keel on töövahendiks: kirjanikud, ajakirjanikud, heliloojad jt.
Tallinna praost ja Jaani koguduse peaõpetaja Jaan Tammsalu, üks „Loodud sõna õhtute“ initsiatiivgrupi liikmeid, on kindel rõõmusõnumi levitamise vajalikkuses: „Luterlik kirik on kindlasti evangeelne. Sõna „evangeelne“ märgib seal rõõmusõnumit. Ma arvan, et nende õhtutega laieneb rõõmusõnumi levitamine päris tuntavalt – mitte ainult kirikus ja altaris, vaid küllap hiljem ka ühiskonnas, meedias. „Minge ja kuulutage!“ Ja kuulutada võib ka selliselt.“

Janek Mäggi õhtujuhi tööst:

„Kui Jaan Tammsalu mulle helistas ja tegi ettepaneku neid õhtuid juhtida, siis see vaimustas mind väga. Aga ma sain kohe ka aru, et see on väga raske ülesanne. Kõik need külalised, kes meil on olnud, on erilised, siin on käinud väga tugev kultuurieliit: kirjanikud, sõnameistrid. Sa võid nendest avalikkuses küll midagi teada, aga selleks, et nendega kuulajate ees poolteist tundi sisukalt vestelda, tuleb end põhjalikult ette valmistada – mõne puhul olen ma isegi sadu lehekülgi materjali pidanud enne läbi lugema.
See on olnud paras eneseületus tiheda elutempo juures. Aga see on mulle endale väga palju andnud ning mind väga vaimustab nende inimestega tuttavaks saamine ja vestlemine. See on väga palju maailma avardanud ja mulle erilist rõõmu valmistanud.
Minu arust on meie ühiskonna probleem see, et meediapildis ja -ruumis on kogu aeg esil liiga palju päevakajalisi inimesi. Kuid need, kes on väga tähtsad ja kellel on väga palju öelda, aga kes ei ole päevakajalistes sündmustes otseselt osalised, jäävad sageli kõrvale, võib-olla ei tuldagi selle peale, et neid kaasata, nende arvamust küsida. Siin me pisut parandame seda puudujääki.
„Loodud sõna õhtute“ eesmärk ja peamine mõte on siduda kultuuri kirikuga ja kirikut kultuuriga, näidata nende omavahelisi seoseid. Kirikusaal on neil õhtutel olnud valdavalt rahvast täis – see kinnitab, et me teeme vajalikku tööd. Ma loodan, et need õhtud kestavad veel kaua, igavesti – mina elan igavese elu perspektiiviga.“

Jaan Tammsalu oma lootustest seoses „Loodud sõna õhtutega“:

„Nii mõnigi võib küsida, miks on sellised õhtud altari ees, miks ei võiks neid korraldada kuskil kogudusemajas või muus ruumis. Aga vastus on lihtne: me lihtsalt ei mahu mujale ära, huvilisi on niivõrd palju. Küsija ülesanne on küsida nii, et kõik, mis altari ees toimub, sinna ka sobiks.
Me püüame välja otsida need inimesed, kelle sõnal on kaalu ja mõju. Me tahame, et inimesed neid märkaksid. Neid märgates paneksid nad võib-olla tähele ka seda, mida õhtu külalised on kirjutanud ja öelnud, loonud. Soovin, et kuulajad pöörduksid meie külaliste juba kirjutatud ja öeldud sõna juurde tagasi, sest selles maailmas tuhiseb kõik meist mööda ja aeg-ajalt on väga oluline, et meid toodaks tagasi nende sõnade juurde, mis on olulised, aga millest me seni oleme võib-olla süvenemata mööda tormanud.
Ma usun, et ka nendele inimestele, keda me kutsume, võib see olla väga oluline. Oluline, et neid on märgatud ütlejana, kõnelejana, mõjutajana. Külalisi kutsudes oleme lähtunud sellest, et kutsutute sõnad ja mõtted oleksid sellised, mis on juhtinud tähelepanu kristliku sõnumi üsna otse väljaütlemisele. Me elame maailmas, kus kristlikku sõnumit on tihtipeale häbenetud. Kuid selles maailmas on ääretult tähtis teada, et on olemas ka neid inimesi, kes ei salga, ei häbene, ei vaiki maha, vaid ütlevad oma mõtted hirmu tundmata välja.
Mind on üllatanud mõne inimese avanemine neil õhtutel. Kui ka mõni meie külalistest ei ole ennast otse afišeerinud kristlasena, siis ometi tuleb nende tekstidest see väga selgelt välja.olgu näitena nimetatud Doris Kareva või ka Agu Uudelepp või Rein Veidemann. On lootust, et kui nad on juba altari ees avanenud, siis avanevad nad samadel teemadel ka hiljem, näiteks meedias sõna võttes.
Ma usun, et need õhtud võivad olla tõsiseks julgustuseks nendele inimestele, keda on märgatud ja altari ette istuma seatud. Kui nad taipavad, et ristiinimestele lähevad nende sõnumid ja tegevus korda ning neid tunnustatakse selle eest, mida nad on öelnud, kirjutanud, siis ma usun, et nii mõnedki neist kirjutavad veel julgemini ja ütlevad veel kindlamini asju välja.
Me oleme kristlastena sageli väga tagasihoidlikud märkamise, tunnustamise ja õlale patsutamisega. Ma arvan, et need õhtud on nii mõnelegi külalisele kohaks, kus nad tunnevad, et neil on tugi, nende taga on inimesed, nende lugusid ja jutte kuulatakse ja loetakse. See võib anda tõuke, et tuleb veel julgemaid ja selgemaid väljaütlemisi edaspidigi.
Kuidas Jeesus on öelnudki: „Jah, kes iganes häbeneb mind ja minu sõnu, seda häbeneb ka Inimese Poeg, kui ta tuleb oma kirkuses ning Isa ja pühade inglite kirkuses.“ Häbenemine on meil liialt levinud, ka tuntud inimeste hulgas. Ja võib-olla nende õhtutega saame seda natuke maha võtta. Ma ei pea siinkohal silmas kirikutegelasi – peapiiskoppi ja kas või iseennast –, sest meil neid probleeme pole.“
Margit Arndt-Kalju

„Loodud sõna õhtu“ külalised
Esimene hooaeg
september 2016 – Marju Kõivupuu
oktoober 2016 – Avo Üprus
november 2016 – Anu Raud
jaanuar 2017 – Agu Uudelepp
veebruar 2017 – Toomas Paul
märts 2017 – Andres Uibo
aprill 2017 – Doris Kareva
mai 2017 – Jaan Tammsalu
Teine hooaeg
september 2017 – Viivi Luik
oktoober 2017 – Marko Tiitus
november 2017 – Katri Aaslav-Tepandi ja Tõnu Tepandi
detsember 2017 – Rein Veidemann
jaanuar 2018 – Urmas Viilma
veebruaris 2018 on oodata Hardo Pajulat

Pildigalerii: