Maila Luht – naine rätsepatöö meistriklassist

Maila Luht on riietanud vaimulikke, presidente, kindraleid ja kolonele, avaliku elu tegelasi meilt ja mujalt. Vaimulike rõivaste firmamärgina tuntud Stoola on jätkuvalt kasutusel, kuid viimased aastad ühinenult õmblusfirmaga Just4u, mida juhivad Maila tütar Kätriin Luht ja Merike Kuks. Maila saab rahulikumalt rätsepmeistri tööd teha.

Kui Eesti Kirik jõulude eel Tallinnas Vana-Lõuna tänaval asuva endise Lutheri vabriku esimese korruse ateljeesse astub, käib siin parajasti uue teleseriaali „Pank“ pangahärrade ülikondade pressimine. Maila on lõpetanud ühe kirikuõpetaja talaari proovi ja ongi paras aeg natuke juttu puhuda.
Maila sõnul on alati pühade eel palju tööd. Ent sel aastal oli ka suvel palju rabamist: nõutud kaup olid pulmaülikonnad ja kleidid. Altarikatted, mida tehtud paljudele pühakodadele, said sel suvel Piirsalu, Hanila ja Kullamaa kirik.

Suure pere laps
Jõulud on Mailale alati erilised olnud. „Mul on peres 17 inimest ja meil käib päris jõuluvana. See üks ja sama jõulumees on käinud meil juba 40 aastat. Mu neli last on ju juba suured ja mul on kaheksa lapselast. Kõige suurem lapselaps on ülikooli juba lõpetanud ja noorim õpib esimeses klassis.“
Märjamaalt pärit kümnelapselise pere kuuenda lapsena sündinud Maila ütleb, et jõule peeti nende peres alati, kuusk oli toas ja käidi kirikus. „Minu isa oli Märjamaa õigeusu kiriku vöörmünder ja ma olen selles kirikus ristitud. Meenub see, kuidas ema pani prae ja vorstid ahju ning me sõitsime reega kirikusse. Lumi oli maas ja kuu paistis ja kirik oli nii ilus. Kahjuks see kirik suleti 60ndatel aastatel.“ Sünnikodu on siiani heas korras, seal elab Maila noorima venna poeg. Kui suviti perekonna kokkutulekud on, võib isegi sadakond inimest koos olla.

Hinnatud rätsep
Sel aastal saab Mailal täis 60 aastat rätsepastaaži. Märjamaal koolis käinud kunstihuviline neiu tahtis edasi õppima minna Tartu kunstikooli, kuid elu viis hoopis Tallinna rätsepaks õppima. „Kool oli Pikal tänaval. Meie õpetajate hulgas oli veel sõjaeelseid meistreid. Tööle läksin Uue tänava ateljeesse ja seal oli meister Urm, kes oli üks linna kuulsamaid rätsepaid. Tema õpetas väga hästi. Meil käisid Moskva inimesedki ülikondi tellimas. Mõnda aeg töötasin ka Tondil rätsepatöökojas.“
1968. aastal kutsuti ta 4. linnakutsekooli tulevasi rätsepaid õpetama. „Õmblemisega tegelesin seal ka kogu aeg. Meil oli 15 õpilast grupis ja plaan tuli täita. Kuni 1993. aastal kool likvideeriti. Siis oli raske aeg, mu kodumaja põles maha ja ma olin paar aastat ilma koduta. Lapsed olid koolis veel.“
Ettevõtlik naine läks uue ajaga kaasa ja asutas oma firma, ruumid sai tootmiskoondise Ookean õmblustsehhi. See koht Tondil peaks paljudele EELK vaimulikelegi tuttav olema. Kuidas aga Maila jõudis talaaride, albade ja stoolade õmblemiseni?

Vaimulike riietaja
„Kui ma veel koolis õpetasin, siis õmblesin juba õpetaja Villu Jürjole luterkuue. Tema oli  ülemnõukogu saadik ja läks Toompeale lippu heiskama. Ma tegin veel öösel kodus kuuele nööpauke ja viisin valmis luterkuue hommikul talle hotelli.
Vaimulikeni jõudsin ma nii, et mul oli koolis kaks tüdrukut, kes kirikus käisid, üks neist on õpetaja Anti Toplaane abikaasa. Antile me õmblesime talaari. Konsistooriumis oli vajadus õpetajate ametiriiete järele suur. Kanadast saadeti kangast ja me siis õmblesime Peeteli kiriku kahes toas talaare.“
Vaimuliku ametirüü õmblemine ei ole ju naljaasi, peab teadma palju peensusi, et töö täiuslik oleks. Maila Luhtile oli alustades suureks abiks õpetaja Gustav Piir, kes äsja Kanadast Eestisse oli kolinud. „Tema tõi mulle näidiseid. Siis ma tegin paar luterkuube ja piiskop Einar Soonele ametisse pühitsemise rüü. Soone viis mind peapiiskop Kuno Pajula juurde, kus ma nägin neid ametirõivaid. Piiri näidis oli natuke teistsugune ja ma lõikasin uue.

Vormiriided paljudele
Mu vanem poeg käis Ahvenamaal õpetaja Mårten Anderssoni juures ametirüüde kohta teadmisi kogumas. Sain ka mõned kataloogid. Ja nii see läks. Mitra (piiskopimüts) õmblesin nii, et arutasin vana lahti ja selle järgi tegin uue. Mõõdu järgi pastorisärke teeme siiani koostöös Sangariga.
Kaitseväevormide õmblemine sai alguse kindral Aleksander Einselnist, kellele ei meeldinud oma vormiülikonnad ja Mailal paluti talle uus õmmelda. Maila tegi kindralile kaks vormi. Edasi valmisid ka kaitseväe esimesed pidulikud õhtuvormid. Kaitseväeohvitserid olid Maila firmas sagedased külalised.
Maila Luht on riietanud nii orkestreid kui koore, „laulupeo rongkäigus on neid huvitav vaadata“. Hotellide teenindajatest said esimesena vormid Schlössle, siis St Peterburg, Riia Grand Palace, Radisson SAS Tallinnas, restoran Kuldne Notsu jne. Õmmeldud on ka paljudele filmidele ja teatritükkidele.
Lisaks Eestile on Maila Luhti töid tellitud Argentiinast Austraaliani, Jaapanist käidi särke tellimas, Soome on altarikatteid tehtud. Õmblusfirma kuldsete kätega meistritega on teada-tuntud nii omade kui kaugemategi hulgas.
Tiiu Pikkur

Maila Luht
Sündinud 16. juulil 1941 Märjamaal
Õppinud meesterätsepaks ja töötanud sel alal
25 aastat õpetanud tulevasi rätsepaid
Asutanud õmblusfirma Stoola
Nüüd moestuudios Just4u: www.just4u.ee
Tütar ja kolm poega, kaheksa lapselast