Karjasekiri reformatsiooni 500. aastapäeval, usupuhastuspühal, 31. oktoobril 2017

Seekordset karjasekirja soovin alustada mõttekäiguga oma aasta eest usupuhastuspühaks kogudustele saadetud läkitusest: „Reformatsioon ei ole kunagi ühiskonna alustalasid ja -väärtusi kõigutada püüdev revolutsioon, vaid inimlike tõdede ja soovide tupikust Kristuse vabadusse tagasi juhatav äratusraputus.“ Jah, reformatsiooni 500., juubeliaasta juhtmõtteks valitud sõnumit apostel Pauluselt: „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud“ (Gl 5:1a) sobib siinjuures meenutada.
Oleme reformatsiooni suure tähtpäeva eel kuulnud sageli arvamusi, kuidas kirik peab uuenema ning ajaga kaasas käima vastavalt tänapäeva vabade inimeste usulistele ootustele. Kirikult eeldatakse inimeste soovidele vastamist ja nendega arvestamist. Reformatsiooni käivitanud Martin Lutheri kuulsast 95 teesist esimene asetas rõhu mujale: „Kui meie Issand ja õpetaja Jeesus Kristus ütles „Parandage meelt“ , siis tahtis ta, et kogu usklike elu oleks meeleparandus.“
Me ei pea parandama ja kohandama kirikut inimeste ootustele vastavaks, seda samal ajal reformatsiooniks ja uuendamiseks nimetades. Peame parandama meelt, et oma elu kohandada Jumala tahtele vastavaks ning elada nõnda pidevas uuenemises. Just meeleparanduslik hoiak on teinud luterlastele ja roomakatoliiklastele võimalikuks meenutada ja tähistada reformatsiooni aastapäeva seekord üheskoos. Vajame meeleparandust, et lepitust otsida, andeks paluda, andeks anda ning puhastatutena edasi minna. Vajame pühakirjale toetuvat meeleuuendamist ka luterlastena, et edasi liikuda ainulaadsel rajal, mille Jumal on meile määranud. See tee ei ole kellegi teise tee. Meie vastutus oma mineviku, oleviku ja tuleviku ees ei saa jääda kellegi teise kanda.
Ristiinimestena Kristuse järel käies oleme kõik samal teekonnal. Ühtlasi sammume sel rajal oma isikliku usu ja lootusega, otsides Lutheri kombel armulist Jumalat. Kristus on meie elu põhjus, mõte ja siht. Tema evangeelium teeb meid julgeks ja vabaks astuma Jumala ette koos oma patuga, mis meid muidu Seaduse alusel hukutaks. Mida Jumal meilt käsu alusel nõuab, seda ta evangeeliumi kaudu ise meile armust pakub. Evangeelium ei saa armu- ja armastuse sõnumiks sellele, kes pole patusena tunnistanud Jumala armust ilmajäämist.
Reformatsioonisündmuse tõukel tekkinud luteri kiriku õpetuse tuumaks on ka pool aastatuhandet hiljem sõnum Issandast Kristusest, kes ei oota inimeselt patte kustutavaid teeneid ega indulgentse, vaid siirast usku ja meeleparandusest kantud elu Tema ustavate järgijatena. Jumala arm üksi ja meie usk teevad meid õigeks!
Kristus üksi on suur Reformaator, meie usu ainus puhastaja ja meile igavese elu kinkija! Seda sõnumit peab Kristuse kirik kuulutama kõigi rahvaste seas iga päev aegade lõpuni.
Urmas Viilma,
peapiiskop