Peeter Parts: mitu käiku tuleb ette mõelda

Üle 10 aasta on Kolga-Jaani kiriku kõrval seisnud tühjana maja, kus elas kogudust 58 aastat teeninud õpetaja Heino Viks ja millele kogudus otsib otstarvet. Räägime õpetaja Peeter Partsiga majast ja muustki.

Kolga-Jaani kiriku kõrval olev väike vana maja sai mõni aasta tagasi küll uue katuse, aga on tühjana seisnud üle kümne aasta, mil igavikku lahkus seal elanud õpetaja Heino Viks (1911–2005). Õpetaja Viksi kohta räägitakse legende. Üks neist kõneleb sellest, et ta lipsanud jumalateenistuselt palvelaulu ajal käärkambri uksest välja ja tõstnud ketis lehma edasi.
Teisel pool teed on koguduse pastoraat ja selle juures Lalsis sündinud isa Vello Salole pühendatud pink ning reformatsiooni aastapäevaks istutatud õunapuu „Suislepp“.

Südamlikud tervitused
Olen jälle ühes Eestimaa paigas, alevikus ja varjuna vaimuliku kõrval. Alati on see mingis mõttes ühtmoodi, mingis mõttes erinev. Olen õpetaja Peeter Partsiga teel vallavalitsusse, sest kokku tuleb leppida valla eestkostel olnud inimese matus. Teel tuleb vastu inimesi, vahetatakse südamlikke tervitusi.
Ja siis tuleb noor ema kahe lapsega. Vaimulik peatab ta ja teeb tutvust. Naine teatab siis, et ta alevikus päris uus pole. On siin varem elanud, aga tuli nüüd tagasi. Tuli mehe juurest ära koos viie lapsega. Selgitusse lisab, et mees oli vägivaldne. Vaimulik soovitab tal pastoraati minna, just täna tõi ta sinna beebidele mõeldud kraami. Imetleme naise otsustavust ja loodame, et ta tuleb uues olukorras toime.

Aus ülestunnistus
Põltsamaa lähedal elav õpetaja Parts ütleb, et Kolga-Jaanis on hea olla, sest inimesed on alati sõbralikud ja sellel paigal on sisu. Kogen, et õpetaja on oma südame siia andnud. Sellele kirjanduslikule väljendile lubab Peeter Parts alla kirjutada küll, sest talle lähevad need inimesed korda. Ta ütleb, et nad on heatahtlikud, tublid ja töökad, küll üsna reserveeritud. Kõverust on neis ka, aga inimesed ei peagi tema sõnul olema sirged nagu mastimännid.
Ta tunnistab, et ei suuda kahjuks endisaegsete õpetajate taset hoida. Ja pajatab, et Järva-Jaani kunagine õpetaja Endel Mets (1921–1994 ) rääkinud kord, et Aksel Kallast käidud 40 kilomeetri kauguselt Jõhvis kuulamas, nii hinnatud kõnemees olnud ta. Nii elavad lood ja legendid edasi.
„Aga mis seal salata,“ sõnab õpetaja, „mina ei näe palju vaeva.“ Ja jätkab: „Peeglisse tuleb ikka vaadata. Iseendast hakkabki vaimulik ärkamine.“ Samas mõtleb ta, et kipub Jumala eest muretsema, aga Jumal teeb tasa ja targu oma tööd. Ka tunnistab ta, et on kunagi olnud kirikulehe peale vihane, ent on hiljem aru saanud, et seda tööd tehakse südamega ja lehel on palju sisu. Nüüd on tal valus, et vald ei pea oluliseks ega leia vahendeid raamatukokku Eesti Kirikut tellida.

Aega süveneda
Enne, kui vanas Viksi majas ringkäigu teeme, jõuame veel üle vaadata ümbruse. Või palju seda praegu vaadata ongi. Suuresti lage plats. Pigem pakub huvi planeering – sealt on näha, kuhu tulevad teed, parkimisplats ja laululava. Nimelt on omavalitsus võtnud nõuks rajada Kolga-Jaani laululava ja parim koht selleks leiti olevat kogudusele kuuluv maa, mida tasapisi korrastatakse ja arendatakse vastavalt rahalisele võimekusele.
Esimese asjana telliti pargi rekonstrueerimise projekt, siis avati Urmas Lennuki näitemänguga „Kiigeldes priiks“ kiik, sel aastal rajatakse kergteid. Laululava ja parkla ootavad oma järge. Toetust on ettevõtmisteks saadud Leaderi programmist ja Rotary klubilt Saksamaalt. Just külaskäigu ajal oli Viksi maja ees tööl kopamees, kes rajas otseteed kirikuaiani. Täpsustuseks tuleb öelda, et projekt sai alguse vallavanem Kalevi Kauri ajal. Praegu on Kaur koguduse juhatuse esimees ja tunnistati 2015. aastal aasta isaks.
Pääseme kopamehest mööda ja majja sisse. Kuigi väljast väike, jätab maja seest ruumika mulje. Võib-olla sellepärast, et pole mööblit ja asju täis. Isegi eraldi vannituba on. Ja teise korruse võiks välja ehitada. Pööningul seisab suur kirst viljaga – võta ja külva maha. „Mina tajun majas Heino Viksi vaimsust, vaimu, tema lähedalolu, midagi sellist. Ka teised inimesed on siin tajunud sõbralikkust,“ sõnab õpetaja.
„Siin on aega süveneda,“ on Peeter Partsi sõnum ja viitab õpetaja Patrik Göranssonile, kes mõlgutab mõtet avada Naissaare kirikus suvine puhkepaik, kus iseenda ja raamatutega olla. Kolga-Jaanis seisavad kastides õpetaja Peeter Partsi raamatud, Eesti Kiriku sõja- ja taasilmumisaegsed lehenumbrid, välismaal välja antud trükised. Oma plaanist rääkides on tal lootus, et sellest loeb keegi, kes aitab mõtte ja teoga vana maja säilitamisele kaasa. Näiteks Urmas Sõõrumaa, kelle turvafirmas USS Peeter Parts poole kohaga töötab. Imedesse tuleb ju uskuda!
Rahuliku meelega ja kadunud Harri Haameri jüngrina ei tõtta Peeter Parts sündmuste käigust ette – remondist on tegelikult liiga vara isegi unistada. Kui küsin, kas koguduses on seda aktiivi, kes võtaks kätte ning laest kooruva lubjakivi maha lööks ja toad koristaks, siis tuleb tõdeda, et otseselt pole. Aga maja korrastada oleks tegelikult rõõm.

Teelistele mõeldes
Kogudusele kuuluvas teises majas, pastoraadis on teisel korrusel sisse seatud külalistetuba ja see leiab suvel tihedat kasutust. Tegelikkus on see, et ööbimise järele on nõudlus suurem, kui kogudus pakkuda suudab. Parajasti kasutas seda üks pealinnast tulnud koguduseliige, kes siin kandis esivanemate talu taastab.
Aga kui õpetaja üles lugema hakkab, kes nende juures ööbivad, kipub järg käest kaduma. Ühe nädala ööbis Loodusfondi kaudu kaheksa talgulist, kes Soosaarel raba taastasid. Siin peatuvad Piritalt Vana-Vastseliinasse kulgeval palverännuteel matkajad. Koostöö Pirita kloostri ning Lagle Parekiga toimib hästi. Öömajalised käivad ka kirikus teenistusel.
Kolga-Jaanis peavad laagrit lavakunstikateedri tudengid õppejõud Anu Lambiga, ent ruumipuudusel ööbitakse rahvamajas. „Viksi majas oleks mugavam,“ mõlgutab Peeter Parts mõtet. Pastoraadis on ööbinud ka Lalsil õigeusu kiriku torni remontivad töömehed.
Kolga-Jaani oma ereda ajaloo ja suurmees Villem Reimani mälestustoaga tõmbab. Ka on sealsele kalmistule maetud rahvalaulikuid. Aleviku külje all on aga Paistusse maetud piiblitõlkija Jaan Bergmanni talu, loetleb Peeter Parts omaaegseid kultuuritegelasi. Ja ei jäta mainimata praegust kirikumeest Hillar Taskat, kes võib ootamatult ja muhedal moel esitada tsaariaegseid laule.
Kui taastamist ootav Viksi maja teelistele avada, peab seda ka ülal pidama. „Mina olen malemängu sõber, mitu käiku tuleb ette mõelda,“ on õpetaja siiski optimistlik ja loodab, et tühjalt seisvale majale rakendus tuleb ja see niisama seistes lihtsalt ei lagune. Selle mõttega on nõus ka juhatuse esimees, kuid toob välja koguduse nõukogu arvamuse, et see maja on ennekõike õpetaja eluasemeks. Eks siis aeg näitab, kuidas Jumala veskid jahvatavad.
Rita Puidet

Kolga-Jaani koguduse teenimine
Villem Reiman (1861–1917) teenis Kolga-Jaani kogudust aastast 1889 kuni surmani.
Heino Viks (1911–2005) teenis kogudust aastatel 1941–1999.
Ants Tooming (1965) oli koguduse õpetaja 2000–2010.
Peeter Parts (1960) asus teenima aastal 2010.