Aeg loobuda soopõhisest lähenemisest vaimuliku ametis?

7.-8. septembril toimub Tallinnas Ühenduse Naised Teoloogias korraldatav rahvusvaheline konverents, mis keskendub naiste ordineerimise 50. aastapäevale EELKs ning reformatsiooni 500. aastapäevale. Väga olulised sündmused Eesti kirikuelu ja ka kultuuriloo kontekstis mõlemad.
Kui reformatsiooni mõjudest on juubeliaastal juttu olnud, siis naisvaimulike rolli EELKs silmas pidades oleks konverentsi sisuga täitmiseks siinkirjutaja hinnangul piisanud ka ühest teemast – naiste ordinatsioonist. Selleks annab piisavalt põhjust nii esimese EELKs ordineeritud naise Laine Villenthali ametisse seadmine 16. novembril 1967 kui ka kõikide talle järgnenud ametiõdede pühitsemine ja tegevus vaimulikuna, mis mõnes koguduses on olnud kestma jäämise küsimus.
Samas võiks ju poole sajandi pikkune kogemus olla loonud olukorra, kus enam ei pea eraldi rääkima naiste ordineerimisest, kuid reaalsus Eestis on paraku teine. President Kersti Kaljulaid on toonitanud, et ei tuleks rääkida mitte naispresidendist, vaid presidendist.
Siinkirjutaja arvates kehtib see ka vaimuliku ametit pidavate naisterahvaste puhul ning naiste ordineerimise 50. aastapäeva suurim kingitus meie ordineeritud naistele oleks see, kui vaimulikest rääkides lõpetaksime soopõhise lähenemise ja loobuksime liitest „nais“ sõna „vaimulik“ ees.
EELKs on palju väga pühendunud ja võimekaid naisi, kes on oma tegevusega kinnitanud, et sugu ei ole ameti kandmisel määrav.
Mõni päev pärast peapiiskopiks valimist rääkis praegune ülemkarjane ERRi saates „Kahekõne“, et ei ole sisemiselt veendunud selles, et naiste ordineerimine on piibellikult põhjendatud. Samas ta kinnitas, et vaimuliku ametit kandvad naised ei pea tundma end tema peapiiskopina tegutsemise perioodil kuidagi kiusatuna. Peapiiskop lisas, et ühel päeval võib Eestil olla ka naissoost peapiiskop.
Rohkem kui pool aastat pärast ametisse pühitsemist kohtus peapiiskop 14. oktoobril 2015 ordineeritud naistega, et selgitada oma seisukohti naiste ordineerimise küsimuses. Ülemkarjane avaldas lootust, et see on viimane kord, kui kutsub soopõhiselt kokku ühe grupi EELK vaimulikke.
Konstruktiivses õhkkonnas kulgenud kohtumisel kinnitas peapiiskop, et ta toetab senist EELK praktikat naiste ordineerimise osas. Küllap oli see vajalik kinnitus kõigile kirikus vaimulikuna tegutsevatele ametiõdedele. Iseäranis aga neile, kellel ordineerimine ees seisis.
Mõnevõrra üllatav oli aga vaatamata peapiiskopi üldisele seisukohale naiste ordineerimise küsimuses toona uue kirikuvalitsuse koosseis, kuhu ei kuulu ühtegi ordineeritud naist. Siinkirjutaja jaoks on see omal moel kõnekas. EELKs on ametliku statistika järgi 212 vaimulikku, neist 43 naised (allikas: EELK sisering, vaimulike statistika, vaadatud 3.9.17). Kirikukogu 60 liikmest on vaid neli vaimuliku pühitsusega naist.
Praostide hulgas pole praegu mitte ühtegi naist, ehkki rõõmustada võib kahe abipraosti ja ühe peakaplani üle. Eelolevale tuginedes on reljeefselt märgata, et naissoost vaimulikud on kiriku juhtimistasanditel selgelt alaesindatud. Seda ei saa ühe institutsiooni kestliku ja efektiivse toimimise seisukohast pidada väga heaks olukorraks. Loodetavasti ei jõua me EELKs n-ö kvoodipõhise lähenemiseni, kuid ordineeritud naiste alaesindatus kiriku juhtimisstruktuurides on siinkirjutaja hinnangul murekoht, millele on vaja rohkem tähelepanu pöörata.
Loodetavasti pakub homme algav konverents mõtteainet ja inspiratsiooni selleks, et vaimulikuks pühitsetud naistes leiduvat potentsiaali ka EELK erinevatel juhtimistasanditel julgemalt kasutada.
Teemal on ka oma rahvusvaheline mõõde. Võrdleme ennast sageli naabritega. Võrreldes Läti luterliku kirikuga valitseb EELKs ju naiste ordineerimise osas hea olukord, kuid kui suuname pilgu Põhjamaadele, siis iseäranis naiste kaasatuses kiriku juhtimistasandil on meil arenguruumi veel küllaga.
Nii nagu 1960ndatel oli üks naiste ordineerimist toetavaid elemente teiste kirikute näited ja tendents naiste üldisema ordineerimise suunas, ei saa välistada, et ka pool sajandit hiljem võivad välised tegurid anda olulise impulsi sisemistele arengutele.

 

 

 

 
Kristel Engman,
kolumnist