Allikast, kust ammutada jõudu

Tuleb tunnistada, et pikk ja pime talv, kuigi teda nagu õieti polegi, on mõjunud väsitavalt. Päike, mis kõrgemalt käib ja nagu ime läbi halli taeva minema pühib, kosutab ja viib mõtted kevadele. Ja suvele, mil käisin ainukordsel vana kirikuga Vormsil, mis on võib-olla inspiratsiooni andnud ka Eesti märgi rändrahnu loojatele. Neid tohutu suuri ja vähe väiksemaid kive seal juba jagub. Mõnel on oma nimigi: misjonär Lars Johan Österblomi, parun Otto Friedrick Fromboldi, eestirootsi haritlase ja rahvusliku ärataja Hans Pöhli kivi.
Koguduse vaimuliku Ants Rajandoga, kes sai äsja preestriordinatsiooni, kõnelesime uuest matkarajast. Ta ütles, et osa sellest kulgeb koguduse maal. Seal asub allikas. Vaimulik rääkis naerdes, et kogudusel on kogu aeg olnud oma allikas ja tänu matkarajale pääseb sellele nüüd ligi.
Veebruaris, vabariigi sünnipäevakuus on see meretagune maa kuidagi sümboolselt oluline. Suvel 1929 püstitati saarele Vabadussõja mälestusmärk ja see on üks vähestest, mis säilis puutumatuna kogu Nõukogude okupatsiooni. Sellele kohalikule raidkivile on tahutud kolme sõjas langenud vormsilase nimed. Nad jätsid oma elu õdede-vendade ja vanemate, armsa kodusaare ja Jumala nimel. Ka praegu tuleks rohkem mõelda, kust ammutada tuge, et maailma tõmbetuultes mitte laperdama hakata.
Laupäeval, vabariigi aastapäeva järel, on aga saarel taas eriline ja pidulik päev. Siis on koguduse keskel piiskop Tiit Salumäe ja praost Leevi Reinaru, et saarel 35 aastat elanud vaimulik preestriks pühitseda. Introduktsioonijumalateenistusele järgnevad aga valimised. Tõenäoliselt nii väike kogudus nõukogu ei vali, vaid ainult juhatuse, ütleb Ants Rajando. Soovin toredat ja päikselist vabariigi aastapäeva vormsilastele ja kõigile teistele kogudustele ka!
Rita Puidet