Rahvavalgustaja

Eesti kirik võib rõõmustada: Kalle Kasemaa sai elutööpreemia. Ja väljastpoolt kirikut. Minu teada on ta ainus, kes teoloogina sellise preemia vääriliseks arvatud.

Nüüd seisab see mees niisuguste vägevate kirikumeeste reas, mille algus ulatub Jakob Hurda ja Matthias Johann Eisenini. Sealtsamast leiame veel Rudolf Kallase, Jaan Lattiku, Uku Masingu, Eduard Tennmanni ning meie kaasaegse Toomas Pauli.

Anne
Pole just palju kirjutavaid kirikutegelasi, kes ei piirdu teoloogiaga. Jutluste kogumikke on ikka koostatud ja trükitud, kuid et kümnete teoste kaupa head kirjandust eesti keelde tõlkida – ei teagi teist kui Kasemaa. Nii on see mees tõeline rahvavalgustaja, kui kasutada käibelt kadunud vana väljendit.
Mäletan, kui kunagi ammu küsisin Uku Masingult heebrea keele oskajate kohta, nimetas ta kohe Kasemaad. Kalle Kasemaa ise on oma keelteoskuse suhtes olnud väga tagasihoidlik, kuigi põhjust uhkust tunda oleks ju küllaga. Tõlkeid on ta teinud paljudest keeltest.
Tunnen Kalle Kasemaad juba ammusest ajast. Käisin omal ajal isegi külas, kui ta Palamuse kirikus õpetajana teenis. Mäletan teda siis vaimustusega rääkimas, kui palju on araablastel erinevaid nimetusi kaameli kohta. Aastaid hiljem sain lugeda ühte tema esimestest tõlgetest uuskreeka keelest – Odisseas Elịtis. See oli õhkõrnal paberil paljundatud ja levis käsikirjaliselt, nagu neil aastail kombeks.
Tõeliselt avanes aga Kasemaa anne siis, kui kadus tsensuur. Nüüd on tal palju austajaid. Ja kindlasti hulganisti ka neid, kes targemaks saanud just tänu tema tõlgetele. Jah, Kalle Kasemaa on tõeline rahvavalgustaja!

Tarkus
Et lühikese kirjutisega ei ole võimalik haarata Kalle Kasemaa kogu tõlketegevust, piirdun ainult ühe tõlkega: Georg Langeri „Rabi, kelle üle taevas naeris“ ilmus eesti keeles aastal 2009. Raamat kõneleb hassiididest. Judaismi usulahuna tekkis see usuline liikumine Podoolias 18. sajandil. Tema loojaks sai Baal Shem Tov, kelle kohta öeldi, et ta tuli taevast. Ise midagi kirjutamata jättis ta ometi oma paljudele õpilastele ohtralt mälestusi ning legende.
Liikumine laienes ja tänu järgnevatele juhtidele ka süvenes. Selles liikumises on suur osa tsadiikidel – õigetel, pühadel meestel, kes olid kanaliks ülemise ja alumise maailma vahel. Hassidism on rõõmus usk: palvetati ekstaasini, tantsiti ja lauldi. Ei olnud askeesi, ihu hinnati samuti nagu hinge.
Raamatu autor Langer kirjutas nii tšehhi kui ka saksa keeles ja tema elu lõppes Jeruusalemmas. Kümme aastat veetis ta koos hassiididega ja tema raamatud neist said omal ajal väga populaarseks. Kuna meil on hassiididest kahjuks vähe kirjutatud, tuli Kalle Kasemaa tõlge toreda kingitusena. Pean tunnistama, et mulle on alati tundunud Kasemaa ise rabi või tsadiigina, sest tema rõõmus meeleolu ja tarkus nakatavad. Pikka aega oli ta ju ka Vana Testamendi professor ülikoolis.

Äratundmine
Kõnealuses hassiidide raamatus leidub haruldasi inimesi ja tähendusrikkaid juhtumeid ning ikka ja jälle võib seda üle lugeda, tüdimuseta.
Näiteks selline lugu. Elas kord Ungarimaal Kalewi rabi Eisik Taub. Tema juurde saatis püha „Nägija“ Lublinist oma õpilased paasapüha pühitsema. Need läksid ja ehmusid, sest miski ei sarnanenud tavapärase paasa tähistamisega.
Lauldi ungari keeles ja ungari laule, ning sellel kummalisel tseremoonial osalesid õpilaste meelest hoopiski mitte vagad külalised: kolm ungari ohvitseri ja keegi kaunis daam.
Lõpuks küsis daam Lublini õpilastelt, kuidas paasa tähistamine meeldis. Aga õpilased ei osanud midagi öelda, niivõrd hämmelduses olid nad.
Nad ei saanud aru, mis keeles daam nendega rääkis, aga nad mõistsid tema juttu. Ungari keel see ju polnud, sest seda nad poleks mõistnud. Pettunult läksid õpilased koju tagasi ja rääkisid oma õpetajale nähtust.
Aga too kurjustas: „Narrid! Kui te oleksite vastanud sellele daamile, siis oleks maailm saanud igavese lunastuse. Sest need kolm olid Aabraham, Iisak ja Jaakob ning too kaunitar Jumala ausära ise. Teie jah-sõnast olenes Messia tulemine, Jumala taasühinemine oma ausäraga, samuti surma ja hävituse lakkamine igaveseks. Ah, et te selle võimaluse kasutamata jätsite!“ Nii võime me tõesti olla pimedad hetkel, kui meile pakutakse lunastust, siin pakuti pealegi maailma lunastust.
Kalle Kasemaale soovime ikka sädet, mis kasvaks valguseks tema meeles ja annaks talle alati taipamisvõime, kui Jumal lunastust pakub.
Jaan Tooming

Autor on saanud riigi kultuuripreemia 2012. aastal