Reaalsuse nüansid

Halgude kaminasse lisamine võib olla romantiline, teisele jälle ainuvõimalik viis, kuidas möödunud nädalal kohale jõudnud käreda külmaga toime tulla. Samas ei välista üks teist. Ka käredas külmas toa soojaks kütmine võib olla romantiline, kuigi on hädavajalik. Reaalsusel on tasandid ja nüansid.
Eelmise nädala kultuurileht Sirp tegeles liitreaalsuse teemaga, keskendudes sellele, mida pakuvad meile helendavad ekraanid. Virtuaalsus on üks võimalustest, kuidas märgata, et on erinevaid kihte, ent on ka palju lihtsamaid viise.
Kasvõi aeg. Kui elada järjekindlalt oma ajavööndis nii aeg­ruumiliselt kui ka mõtteliselt, siis võib ju teada, et on ka teisi ajavööndeid, aga sinu reaalsusesse, argipäeva ei pruugi see jõuda. Kui aga keegi su lähedastest on mõnel olulisel ajal, kasvõi aastavahetusel, teisel pool maailma, siis vana-aastal kell kolm päeval head uut aastat soovides loob see justkui uue reaalsuse, mis erineb sind ümbritsevast.
Sama märkad, kui uue kalendri järgi 6. jaanuaril tähistad kolmekuningapäeva ja tead, et on terve hulk eestimaalasi ehk siis Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikusse kuulujaid, kes sel õhtul vana Juliuse kalendrit järgides kirikutesse kogunevad, et rõõmustada Jeesus-lapse sünnist.
Üks ei välista teist, lihtsalt ajaline reaalsus on teine. Nad eksisteerivad samaaegselt ja seda märgates saad rikkamaks. Eriti siis, kui ei otsusta, et üks on parem kui teine. Ja mis on üks ajaline nihe selle kõrval, et oleme ühte meelt põhilises: Jeesus-laps sündis maailma; valgus hakkas paistma pimeduses; tõeline valgus, mis valgustab iga inimest, tuli maailma.
Kätlin Liimets