Juubeliaasta avati oikumeenilise jumalateenistusega
/ Autor: Tiiu Pikkur / Rubriik: Uudised / Number: 12. oktoober 2016 Nr 40 /
Reformatsiooni 500. aastapäeva tähistava juubeliaasta avajumalateenistus peeti 9. oktoobril Tallinna Oleviste kirikus – kirikus, kus teenisid Tallinna linna esimesed reformatsiooni jutlustajad.
Oikumeenilisel jumalateenistusel jutlustas EELK peapiiskop Urmas Viilma, kaasa teenisid emeriitpeapiiskop, EKNi president Andres Põder, piiskopid Joel Luhamets, Tiit Salumäe ja Einar Soone, Tallinna praost Jaan Tammsalu, kirikukogu abijuhataja Urmas Arumäe ning Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute juhid ja esindajad.
Sõna võtsid roomakatoliku kiriku piiskop Philippe Jourdan, justiitsminister Urmas Reinsalu ja Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas.
Peapiiskop Urmas Viilma arutles oma jutluses selle üle, kuidas tähistada sündmusi, mis 500 aastat tagasi põhjustasid ristikiriku lõhenemise ja mõnesaja aasta kestel mitme uue protestantliku kiriku tekkimise.
«Kas need asjad olid omas ajas rõõmustavad või kurvastavad, kuidas hindame tollaseid sündmusi täna, kuidas vaatame neile aegadele luterlastena, kuidas näevad kõike seda roomakatoliiklased, kuidas kõigi teiste kirikute esindajad? Kuidas leida see ühisosa, mis võimaldab meil olla üheskoos ning üksmeeles ajalugu hinnates leida ka põhjuseid rõõmustamiseks,» küsis peapiiskop.
«Mitmeaastase dialoogi tulemusel on roomakatoliku kiriku ja Luterliku Maailmaliidu esindajate vahel jõutud kokkuleppele, et see, mida me 2017. aastal, mil reformatsioonist möödub 500 aastat, teeme, on reformatsiooni ühine meenutamine ja üheskoos palvetamine.
Selle nähtavaks kinnituseks kogunevad selle kuu viimasel päeval Luterliku Maailmaliidu juhid koos roomakatoliku kiriku pea paavst Franciscusega Rootsi Lundi katedraali ühispalvusele. See ajalooline sündmus on ilmseks tõendiks sellest, kuidas on võimalik jõuda konfliktist osaduseni,» tõdes peapiiskop. «Tõsi, kas iga konflikti lahendamine peab võtma 500 aastat?»
Rerformatsioon tõi muutusi
Piiskop Philippe Jourdan märkis oma sõnavõttu alustades, et tema osavõtt reformatsiooni juubeliaasta jumalateenistusest võib imestama panna nii mõnegi katoliku või mõne teise kiriku liikme. Piiskop rõhutas, et kiusatus üksteist ignoreerida ei tooks head kristlusele ja jumalariigile.
«Mulle tundub, et 500 aastat hiljem on meile antud unikaalne võimalus tagasi tulla oma esivanemate esialgse soovi juurde, kes vaatamata erimeelsustele siiralt otsisid leppimist ja ühtsust, kuigi nende unistused ei täitunud. Üksteise vastuvõtmine, küsimuste vennalikus meeles arutamine peaks edaspidi alati olema kristlaste kui jumalalaste suhtlemisviis. Seetõttu on mul täna õhtul hea meel siiralt ja südamest õnnitleda kõiki neid kristlasi, kelle vaimne pärand tuleneb reformatsioonist,» ütles piiskop ning soovis kõigile rohket Jumala õnnistust.
Tallinna abilinnapea Taavi Aas märkis, et reformatsioon ei tähista pööret mitte ainult religioonis, vaid ka olulisi muutusi hariduses ja kultuuris. «Sellest ajast peale, kui kirik hakkas kõnelema inimesega tema emakeeles, kui kirikulaule sai laulda oma keeles ja tihtilugu ka omal tuntud viisil ning kirik võttis tegelda rahvakeelse hariduse andmisega, muutus vaimne suhe kiriku ja inimese vahel selgeks,» ütles Taavi Aas.
Sümboliks õunapuu
«Reformatsiooniaasta projekt algab täna ning järgnev aasta on täidetud rohkete üritustega, millest tähelepanuväärne osa toimub Tallinnas. Tallinna linn tahab olla Eesti Evangeelsele Luterlikule Kirikule heaks ja usaldusväärseks koostööpartneriks,» sõnas ta.
Avajumalateenistusel kõlanud kauni ja ülendava muusikaga teenisid kaasa orkester Collegium Consonante koos 150 lauljaga üheksast erinevast laulukoorist, dirigeerisid Heli Jürgenson, Mikk Üleoja ja Imbi Laas, organist oli Piret Aidulo. Solistidena astusid üles Maria Listra, Birgit Sarrap ja Bonzo ning pilli mängisid Robert Jürjendal ja Madis Metsamart. Peakoordinaator oli Lehari Kaustel.
Peapiiskop Urmas Viilma ja praost Jaan Tammsalu kinkisid Oleviste kogudusele reformatsiooni juubeliaasta sümboli – õunapuu. Jumalateenistusel tehti korjandus Mustamäe kiriku ehituse heaks.
Tiiu Pikkur
Kõned on tervikuna avaldatud 6. lk.