Õppida on mõnus

Õppimist ei pea seostama vaid kooliaasta algusega 1. septembril. Nüüdsel ajal kõneldaksegi palju elukestvast õppest. Tartu ülikooli juurde on loodud elukestva õppe keskus ja väärikate ülikool. Sarnaseid näiteid on veelgi, aga olulisem on, et taolised koolitused virgutavad vaimu ja on populaarsed.
Mul on vähem kui kümne aasta tagune kogemus tütre kooliajast, et kui gümnaasiumi õppeprogrammis jõuti kirjanduses Piiblini, jäeti see lihtsalt vahele. Sündis see õpetaja meelsusest või teadmatusest, mine võta kinni. Viimast viga aitas parandada usuteaduskonna praktilise usuteaduse lektori dr Kaido Soomi loeng «Piibel Eesti ühiskonna, kirjanduse ja kultuuri mõjutajana». Kuulama kogunenud kümmekond õpetajat ja muud huvilist tõestasid, et õppimine on moes. Õppida võib aga igal sammul ja sageli teeme seda teadvustamata. Hea võimaluse uut teada saada pakkus muuseumiöö, millest võtsid osa ka mitmed kirikud. Hariva jalutuskäigu Tartu vanalinnas pakkus välja linnamuuseum arheoloogist giidi Anti Lillakuga. Viimase juhtimisel vaadati üle paigad, kus keskajal asusid neli kloostrit – dominiiklaste, naistsistertslaste, frantsisklaste ning tertsiaaride oma –, ning kuulda kloostrite rollist linna ajaloos.
Õpetamisel ja õppimisel on suur mõju teistel inimestel. Üks meeldejääv kohtumine oli 14 aastat tagasi sügisel, kui Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone taaspühitses seltsi auliige, Välis-Eesti kiriku peapiiskop Udo Petersoo. Intervjuus Eesti Kirikule ütles peapiiskop, et tema lemmiktegevus on jutlustamine ning jumalasõna kõrval tuleb rääkida moraalsusest ja eetikast, oma maast. «Austa nende (vanemate – R. P.) püüdeid ja tõekspidamisi, nende aateid. Austa oma rahvast ja sellele rahvale antud maad ja vabadust!» õpetas peapiiskop, kes emadepäeval oleks tähistanud 82. sünnipäeva. Nelipüha eelõhtul möödus tema lahkumisest kümme aastat, aga kunagise kooli- ja kirikuõpetaja rahvuslik ja alandlik meelsus ei unune.
Rita Puidet