Kasulik kõrvalpilk

Üsna Vana Testamendi algusest võib lugeda, kuidas kõrvaltvaataja nõuanne Iisraeli rahvast nende igapäevases elukorralduses edasi aitab. Kui Midjanist iisraellaste laagrisse tulnud Moosese äi Jitro näeb, kuidas ta väimees hommikust õhtuni kohut mõistab, soovitab ta kohtumõistjad ametisse seada.
Mooses võtabki äia nõu kuulda ja pühakirja sõnadest võib aimata rahulolu uue mõistliku korra suhtes: «Ja Mooses valis tublisid mehi kogu Iisraelist ning pani nad juhtideks /../ Ja need mõistsid rahvale kohut igal ajal; raskemad asjad tõid nad Moosese ette, aga kõik väikesed asjad otsustasid nad ise.» (2Ms 18:25–26)
Ka religioonialal on mind ikka huvitanud kõrvalseisja mõtted, näiteks kui mõnest muust religioonist või maailmavaatest lähtuvalt öeldakse midagi kristluse kohta. Vaatenurgad võivad olla erinevad, kuid sageli oskab just väljaspool seisja esitada küsimusi, mis ka seespool olijaid areneda aitavad.
Nii on huvitavalt oma kokkupuudetest kristlusega kirjutanud alati mõistmist otsiv dalai-laama või väsimatu usundite kriitik Richard Dawkins. Ühena viimastest kõrvalpilkudest tahaksin mainida oma hea tuttava professor Raivo Männi artiklit «Mis on jumala olemasolu mõte?» (Postimees, 23. aprill).
Professor Mänd kirjutab mitmetest bioloogiast lähtuvatest tähelepanekutest religioossuse kohta. Alates sellest, et religioossusel on selgelt geneetiline pärilik tagapõhi, mitmed religioossusega kaasnevad tunnused (empaatiavõime, kognitiivne võimekus, kalduvus ohte pigem üle- kui alahinnata) suurendavad bioloogilist edu, religioon soodustab koostööd, hoiab inimest ohte täis maailmas teovõimelisena jne.
Artikkel on kirjutatud maailmavaatelisest materialismist lähtuvalt ning Raivo Mänd annab artikli alguses korrektselt edasi oma arusaama inimesest: «Lühidalt on iga inimese nagu ka mistahes muu elusolendi rolliks olla DNA ehk geenide poolt konstrueeritud ajutine «elumasin», mille abil geenid end paljundavad, levitavad ja järgmisesse põlvkonda transpordivad.»
Lugedes professor Männi huvitavat artiklit, oleksin ma siiski parandanud ühe sõna. Nimelt seisab artiklis, et «religioossel pettekujutlusel, et meid «kõrgemalt» jälgitakse, premeeritakse ja karistatakse, on distsiplineeriv ja koostööd soodustav toime». Oleksin asendanud sõna «pettekujutlusel» neutraalsema sõnaga «kujutlusel».
Nagunii oli artikli autor enda maailmavaate määratlemise kaudu esitanud laiema vaatepunkti käsitletavast teemast, sellele lisaks veel rõhutada, et vastavast maailmavaatest lähtuvalt on religiooni näol tegemist pettekujutelmaga, tundub pisut aabitsalik.
Loomulikult sõltub artiklis esitatud andmete ja hüpoteeside tõlgendus maailmavaatest. James W. Sire toob oma raamatus «Universumi uksel. XX sajandi maailmavaated» välja seitse alusküsimust, millele vastustamisest sõltub inimese maailmavaade. Nende hulka kuuluvad ka küsimused, kes on inimolend ja mis juhtub inimesega surres. Nii saab kristlane professor Männi artikli abil end bioloogias harida, kuid lisaks siiralt inimestada: «Kae, Jumal on oma loomisprotsessis ikka igale pisiasjale mõelnud!»

 

 

 

 
Toomas Jürgenstein,
Eesti Kiriku kolumnist