Tule eile meile …

… ja võta homne ajaleht kaasa. Tore ütlemine, mis meenub  siis, kui midagi segi läheb. Ikka tuleb ette. Kõigil. Vanadusega juhtub seda sagedamini, intellektuaalsed võimed taandarenevad. Tulevad mäluhäired ja võib muutuda tundeelu, tahteelu, tajumine, mõtlemine, instinktid. Nii selgitatakse toimuvat protsessi ja arst kinnitab diagnoosi dementsus. Haiguse algstaadiumis teeb armastatud vanem näiteks tempe, mida võiks kvalifitseerida pisihuligaansuseks. Haigus aga süveneb …
Oktoobris 2013 kirjutati Postimehes, et ajakirjanik Tiina Kangro sõnul on Eestis tekkinud olukord, kus sotsiaalteemadega küll suure hooga tegeldakse ning sellele kulutatakse hulgaliselt tööaega ja palgaraha, kuid sageli jäävad inimesed siiski abita, et meie sotsiaalsüsteemis ei ole piisaval määral asjatundlikkust ja puudub järjepidevus. Tiina Kangro on üle 20 aasta kajastanud ajakirjanikuna puuetega inimeste ja nende perekondade probleeme, riigi sotsiaalpoliitikat puuetega inimeste suhtes ning asutanud omastehooldajate liidu.
Tema oli üks nendest, kelle Tallinna diakooniahaigla kutsus kõnelema kahepäevasele rahvusvahelisele konverentsile «Elu lähedasega, kellel on dementsus – kes aitab, kust saada abi?», kus osalejaid tervitas ka peapiiskop Urmas Viilma. Konverentsi korraldanud luteri kirikule kuuluv diakooniahaigla on erakordne Eestis oma pakutavate teenuste poolest ja kuulub töörühma, kes peaks järgmise aasta lõpuks koostama ravijuhendi Alzheimeri tõve tõenduspõhiseks diagnostikaks ja ühtseks patsiendi käsitluseks, mille läbi peaks paranema patsientide ja nende lähedaste elukvaliteet ja toimetulek Eestis.
Belgia, Saksamaa ja Soome spetsialistid kõnelesid konverentsil erinevatest praktikatest dementsete hoolduses, sealhulgas koduhooldusest, samuti suhtlusest dementse inimesega, tema motiveerimisest, füsioteraapiast ja muust. Osalejad kuulsid ka liigutava loo elust koos dementseks jäänud inimesega. Jääb loota, et edaspidi kulutatakse maksumaksja raha otstarbekamalt ja abi muutub käegakatsutavaks.
Rita Puidet