Uudishimuga hirmu vastu

Pealkirja «Samas paadis» kannab pagulaste teemaga seotud koolitus, mille üheks läbiviijaks on EELK peretöö koordinaator ja perekeskuse juhataja Pia Ruotsala.

Esimene koolitus oli Tartus, sel kuul on veel koolitused Tallinnas ja Rakveres. Oma kogemusi jagab neli aastat Jordaanias pagulastega töötanud Soome misjonär Pia Ruot­sala. Koolitusel jagatakse teadmisi pagulastest ja kinnitatakse, et Eestis saab kasutada teiste riikide kogemusi. «See on Eesti eelis,» ütleb Pia.
Islamimaailma misjonitööle minnes Pia ja tema abikaasa Tero Ruotsala araabia keelt ei osanud ning minek oli vanemate ja sugulaste jaoks hirmutav. Poolteist aastat õppis Pia Ammanis keeltekoolis, osa ajast käis õpetaja kodus ja kleepis majapidamise täis araabiakeelseid lipikuid.
Pia meenutab, et nende kodu lähedal pani enesetaputerrorist pommi plahvatama. «Taolisi ohtlikke olukordi oli, aga kristlasena tundsin, et meie pere on kaitstud,» oli Pia oma valikus kindel. «Arvan, et tean tulijate kohta midagi. Jordaanias elades reisisime ka Süürias ja mujal, nii on see piirkond ja ajalugu mulle tuttav,» lisab ta. «Olen väga tänulik selle kogemuse eest.»

Identiteedist
Ruotsalad alustasid misjonitööd 2003. a. Neil oli aastane laps ja nad palusid end saata misjonitööle, ükskõik kuhu. Nii läkitati nad Jordaania pealinna Ammanisse riigi ainsasse luterlikku kogudusse. 250-liikmeline kogudus koosnes enamasti Palestiina põgenikest, kes olid tulnud üle piiri 1960ndatel. Aastakümneid hiljemgi ei võetud neid kui täisväärtuslikke kodanikke, neil puudus õigus piiri ületada, et külastada oma sugulasi Iisraelis. «Nende identiteet oli tugevalt pagulase identiteet,» selgitab Pia. Kõik koguduseliikmed olid aktiivsed – kogudus oligi nende perekond.
Ammanis sünnitas Pia oma noorema tütre. Temasse suhtuti hästi soojalt, sest ta oli seal sündinud. Laps oleks saanud ka Jordaania kodakondsuse, kui vanemad oleks soovinud. «Seepärast on Jordaanial väga eriline koht meie pere südames,» ütleb Pia.
Nagu Pia ütleb, pannakse praegu kaalule igaühe usk. «Nüüd on hea võimalus näidata, mida tähendab olla kristlane. Peaksime võõra vastu empaatiat tundma ja teda mõistma. Alati pole meil empaatiat ei enda ega aastaid tagasi Eestisse elama asunute vastu,» ütleb Pia ja lisab: «Kui on tahtmist, saab hakkama. Naeratuse keel kõneleb.»

Abiks teistele
Kogetu põhjal on Pia Ruotsala saanud Soome koolides luua programme, millega valmistatakse noori ette pagulaste tulekuks. Ta on saanud teha koolitusi, sest teda teatakse kui raamatu «Arabiäitien matkassa» autorit. «Minu jaoks oli kahe kultuuri erinevus huvitav. Tundsin, et pean oma mõtted, kuidas me mõistame nii erinevaid kombeid, kirja panema. Perega seotud mõtted olid mulle kui soomlasele võõrad. Intervjueerisin araabia emasid ja mõnd isa,» selgitab Pia raamatu tagamaad.
Misjonäriks valmistudes tuli palju lugeda ja õppida integratsiooni ja islami kultuuri kohta. Kuna Soomes on praegu palju pagulasi, on talle kodumaal tööd pakutud. Kuidas toimida erinevates olukordades, kuidas kutsuda pagulasi kogudusse, millega nende puhul arvestada, missugused on nende kombed – need on küsimused, millega ta on tegelnud.

Saada tugevamaks
Pia ütleb, et Eestis on teda praegu rohkem vaja kui Soomes. Kui EELK diakoonia- ja ühiskonnatöö komisjon töötab ühiskondlikes protsessides kaasa, siis näiteks mujal võivad inimesed mõelda hoopis teisiti. Praegu on väga vaja üksteist kuulata, kellegi hirme ei tohi naeruvääristada. «Ei pea häbi tundma oma hirmude ja küsimuste pärast,» kinnitab ta. Kuid teadmiste vähesus võib tekitada konflikte.
Inimestel on mure kaasmaalaste heaolu pärast, aga toimetulekut ja pagulaste tulekut tuleb eraldi vaadata. Eesti riik peaks oma inimestest rohkem hoolima, pagulasi saaks aidata eurotoetusega.
Pikalt võiks kõnelda sellest, et Pia on valmis tegema pagulastele jumalateenistust, aitama koostada tegevuskava, kuidas neid kogudusse lõimida – kõik selleks, et vältida Saksamaal ja Rootsis tehtud vigu. Meil peab olema valmisolek aidata ja põgenike traumadega tegelda. Sellest on ta rääkinud ka sotsiaalministeeriumis, kuuludes pagulastega tegelevasse komisjoni.
«Elu on pidevalt muutuv, meie areneme selle muutusega ja loodetavasti saame tugevamaks. Oma identiteediga, eestlusega, tuleb tööd teha ja endasse uskuda, kartmata, et võõras ähvardab mind,» on Pia Ruotsala sõnum.
Rita Puidet