Maarjamaa mitu nägu

Möödunud pühapäeval aset leidnud Eesti neitsi Maarjale pühendamise uuendamine oli kahtlemata katoliiklaste jaoks tänavuse Maarjamaa juubeliaasta kulminatsiooniks. Hoolimata erinevatest arusaamadest neitsi Maarja austamise küsimuses oli see oluline aga ka paljudele protestantidele. Meenutagem, et Eesti Kirikute Nõukogu president Andres Põder nimetas sündmust juubeliaasta krooniks.
Et ka EELK-le on juubeliaasta olnud oluline, ilmneb sellest, et suur osa meie kiriku tänavustest ettevõtmistest toimub selle egiidi all. Mainigem kihelkonnapäevi, raamatuesitlusi, kirikumuusikakontserte ja eriti vaimulikku laulupidu.
Samas on luterlaste seas märgata erinevaid rõhuasetusi teema-aasta tähistamisel – mõne jaoks on see eelkõige Eesti ristiusustamise meenutamine, teised tõstavad esile neitsi Maarja isikut jne. On neidki, keda juubeliaasta külmaks jätab või kes selle tähistamise vastu avalikult polemiseerinud on.
Vähem on juubeliaasta äramärkimist leidnud väljaspool kirikuringkondi. Näiteks Eesti Rahva Muuseum korraldas näitusi, kus tutvustati kristluse tähtsust Eesti ajaloo ja kultuuri seisukohast. Mõnikord võidakse teemale aga läheneda kiriku seisukohast päris ootamatu nurga alt. Näiteks toimusid veebruaris Valga muuseumis muuseumitunnid, kus lisaks neitsi Maarjast ja rahvakalendri maarjapäevadest rääkimisele näidati õpilastele pühade toimingutega seotud esemeid, loeti palveid ja loitsusõnu ning valmistati kaitsemaagilisi rinnamärke. Seegi on põhjendatud – oli ju meie esivanemate jaoks neitsi Maarja austamine ja üldse ristiusk segatud mitmesuguste rahvausundiliste kujutelmadega.
Kui Maarjamaa taaspühendamine oli selle aasta olulisim religioosne sündmus, siis kultuurisündmustest on veel ees novembrikuine ajalookonverents. See tõotab tulla väga huvitav, sest sealgi on esinejate seas inimesi, kelle arusaamad Maarjamaa tähendusest peaksid küllaltki erinevad olema. Ja küllap see on pigem hea kui halb.
Rain Soosaar