Tänu Püha Vaimu eest!

Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu. Jumal ei ole ju läkitanud oma Poega maailma, et ta kohut mõistaks maailma üle, vaid et maailm tema läbi päästetaks. Kes temasse usub, selle üle ei mõisteta kohut, ja kes ei usu, selle üle on kohus juba mõistetud, sest ta ei ole uskunud Jumala ainusündinud Poja nimesse. Ent kohus on see, et valgus on tulnud maailma, aga inimesed on armastanud pimedust enam kui valgust, sest nende teod on kurjad. Igaüks, kes teeb halba, vihkab valgust ega tule valguse juurde, et ta tegusid ei paljastataks. Aga kes teeb tõtt, see tuleb valguse juurde, et ta teod saaksid avalikuks, sest need on tehtud Jumalas.
(Jh 3:16–21)

Kord ühel reisil olles külastasime kirikut, kus kohalik õpetaja kõneles meile oma kogudusest ja tutvustas uhket kirikuhoonet. Selle lagi oli kaetud freskodega ja nende vahel paistis silma ümar ava. Õpetaja küsis, kas me teame, milleks seda kasutatakse. Me ei teadnud. Keegi siiski pakkus, et äkki on mingi tuulutusava. Väga palju ta sellega mööda ei pannudki.
Tegemist oli nimelt Püha Vaimu allalaskmise avaga. See kellegi pakutud tuulutusava seostus Püha Vaimuga aga selles mõttes, et kreeka keeles, mis on Uue Testamendi algkeel, on üks ja sama sõna tuule ja vaimu jaoks – pneuma. Aga mitte tuult ei puhutud sealt august, vaid, nagu õpetaja seletas, nelipühade jumalateenistusel lastakse sealt nööri otsas alla tuvitopis. Tuvi teatavasti sümboliseerib Püha Vaimu, sest kui Jee­sus lasi ennast Johannesel Jordanis ristida, siis laskus Püha Vaim tuvina Tema peale. Püha Vaimu sümbolina võib kasutada ka tuld, kui mõelda nelipüha imele, mil Püha Vaim otsekui hargnevate tulekeeltena laskus apostlite peale, kuid tuleleegi kasutamine võib põhjustada tulekahju. Seega on tuvitopis palju ohutum ja kindlam.
See ülesanne on usaldatud kirikumehele, kes lae peal kõik valmis sätib ja õpetaja märguannet ootama jääb. Ühel nelipüha jumalateenistusel, kui kõik oli kirikumehega kokku lepitud, ootasid kogudus ja õpetaja, kes oli öelnud vastavad sõnad, tuvi pidulikku laskumist ülevalt lae alt. Aga laeavast ei tulnud midagi ega kedagi välja. Õpetaja ütles veel kord oma sõnad, sedapuhku veidi kõvema häälega, sest võib-olla kirikumees ei kuulnud neid või oli tukkuma jäänud. Valitses vaikus.
Mõned korrad veel proovinud, põrutas ärritunud õpetaja üles lae poole: «Hei, kus on Püha Vaim?» Laeavast kostus kirikumehe segaduses ja ähmis hääl: «Kass, sindrinahk, on selle pintslisse pistnud!» Jumalateenistus jätkus vaatamata sellele vahejuhtumile ja kõik toimus kahtlemata Pühas Vaimus.
Kass võib ju tuvitopise nahka panna, aga Püha Vaimu, kelle Jumal nelipühade ajal oma apostlite peale välja valas, sellega ei hävita. Püha Vaim tegutseb kirikus ja igas inimeses, kes usub Kristusesse. Ja küllap rohkemgi, kui oskame ette kujutada.
Nelipühad toovadki meelde, et Jumal on andnud meile Püha Vaimu. Apostlite tegude raamatus kirjeldatakse nelipüha sündmust nõnda: «Ja äkitselt tuli taevast kohin, otsekui tugev tuul oleks puhunud, ja täitis kogu koja, kus nad istusid. Ja nad nägid otsekui hargnevaid tulekeeli, mis laskusid iga üksiku peale nende seas. Ja nad kõik täideti Püha Vaimuga ning hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.» (Ap 2:2–4)
Nelipühadel sai alguse kirik, kus jätkub Kristuse rõõmusõnumi kuulutamine ja tema käsu täitmine: «Minule on antud kõik meelevald taevas ja maa peal. Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.» (Mt 28:18–20) See toimub Pühas Vaimus, kes õpetab ja tuletab meelde kõik, mida Jeesus on öelnud.
Jumal on suur andja. Tema süda ja käed on avatud. Ta on andnud meile ajaliku elu ja maailma, milles elame. Igal hommikul saame teda tänada, et uus päev on meie ees lahti rullumas. Igavikulise ja hindamatu väärtusega on aga see, mille kohta Jeesus tänases evangeeliumis ütleb: «Nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu» (Jh 3:16). Püha Vaim hoiab ja kasvatab meie usku Kristusesse selles kirikus, kuhu me kuulume ristimise, veest ja Vaimust sündimise läbi. Nelipühadel on suur põhjus tänada Jumalat Püha Vaimu anni ja kiriku eest.
Palugem Jumalat lauliku sõnadega: Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim! Ära heida mind ära oma palge eest ja ära võta minult ära oma Püha Vaimu! Anna mulle tagasi rõõmustus sinu päästest, ja heameelne Vaim toetagu mind! (Ps 51:12–14) Aamen.

 

 

 

 
Argo Olesk,
Pindi koguduse õpetaja