Valimiskampaania kui vaimulik kogemus

Valimisi on olnud palju. Oleme valinud peapiiskoppi, kirikuvalitsust, peagi valime praoste. Kui need nimetatud sündmused enamikule kirikurahvale valimisõigust ei jätnud, siis teine lugu on riigikogu valimistega, kus oma riigi vastutustundlike kodanikena olime kutsutud osalema. Allakirjutanu jaoks olid seekordsed valimised erinevad, sest esmakordselt olin lisaks valijale ka valitav kandidaat koos kuue teise meie kiriku vaimulikuga.
Apoliitilisi inimesi ei ole olemas ja erakonnapoliitikas osalemine on lihtsalt tegutsemise määra küsimus. Ka siis, kui keegi kirub poliitikat räpaseks, poliitikuid rumalaiks ja kogu riigi valitsemise süsteemi mädaks ning otsustab näiteks valimisi boikoteerida, on seegi väga selge poliitiline tegevus. Lihtsalt meetodid varieeruvad.
Olen alati olnud seda meelt, et ühe erakonna toetajaks või liikmeks olemine ei pea kohe tähendama teiste erakondade vastu olemist või nende valijate rumalaks pidamist. Meil kõigil on omad veendumused ja tõekspidamised ja meil on selleks ka kristlastena õigus. Väga küsitav on väide, nagu oleks mõni poliitiline erakond «kristlikum» kui teine. Kui mõni kristlane või vaimulik on leidnud võimaliku olevat kuuluda mõne erakonna liikmes- ja toetajaskonna hulka, siis tuleb seda otsust aktsepteerida. Evangeelne luterlik käsitlus on neis asjus väga asine ja elulähedane. Nii nagu vaimulikuks olemine ei muuda kedagi kvalitatiivselt paremaks mõnest teisest inimesest, ei tähenda see kõige hea ja kiidetava vältimist, mis aitaks meie eluolu paremaks muuta.
Vaimulikule inimesele, kristlasele on viimselt kõik tegevus vaimulik tegevus. See on seotud tema usuga Jumalasse ja toitub sellest. Nii võib ka näiteks riigikogu valimisteks kampaania tegemine osutuda vaimulikult võimsaks kogemuseks endale ja misjonisündmuseks teistele. Kandidaadina ja vaimulikuna oli eriline kogemus rääkida väga erinevate inimestega meie elu erinevatest probleemidest. On vähe neid sündmusi, mis annavad vaimulikule nii palju võimalust erinevate inimestega kohtumiseks.
Vaimulik, kohtudes valimiskampaania ajal inimestega, ei ole siiski kohalikus kogukonnas ennekõike mitte mingi konkreetse poliitilise jõu esindaja, vaid vaimulik ja kiriku esindaja. Juba see on paljudele inimestele üllatuseks, et usklikud on võimelised mõtlema ja kõnelema elulistel teemadel. Nii annab vaimulike osalemine valimistel inimesele täiesti üllatava valikuvõimaluse – valida kirikuõpetajat. See on väga oluline ja pikk samm, millega astutakse inimestele lähemale. Juba kasvõi selle kaudu, et reklaamlehtede kaudu on kirikuõpetaja järsku inimese diivanilaual koos teiste kogukonnas aktiivsete ja tunnustatud inimestega.
Tean, et paljud koguduseliikmed on arvanud, et nad ei saa oma vaimuliku poolt hääletada, sest see tähendaks, justkui sooviks nad oma koguduse ilma tubli vaimulikuta jätta. Olgem ausad, tegelikkuses pääseb parlamenti nimekirjast üks, parimal juhul kaks inimest. Vaimuliku poolt hääletamine on tähendanud ennekõike ikkagi oma toetuse avaldamist talle, aga mitte tema riigikokku saatmist.
Siinkohal tahan kõigi kandideerinud vaimulike poolt öelda suur tänu neile, kes on meile oma toetust avaldanud. Sellega olete teinud midagi konkreetset, et kirik oleks meie ühiskonnas nähtavam ja inimestele lähemal. Seejuures tasub mõelda poliitilisest tegevusest kui erilisest kutsumusest. Poliitikas osalemine ei saa olla ülesanne või kohustus omaette, ent paljudel on selleks olemas nii annid kui kutsumus. On tervitatav, kui meie vaimulikud osalevad aktiivselt nii kohalike omavalitsuste kui riigikogu valimistel ja valituks osutumisel ka neis organites kaasa töötavad. See rikastab meie ühiskonda, annab vaimulikuna teenimiseks avaramad võimalused ning kingib erilise vaimuliku kogemuse.

 

 

 
 

Tauno Toompuu,
assessor