Põltsamaa piiblikursus pakub teadmisi ja osadust

Põltsamaal algas 30. jaanuaril uus pikem piiblikursus täiskasvanutele, mille eesmärgiks on piiblialaste ja usuteaduslike teadmiste vahendamise kõrval ka isikliku ja koguduste usuelu edendamisele kaasaaitamine.

Kohtutakse iga kuu (v.a juuni ja juuli) viimasel reedel ja laupäeval ning novembris saavad kursuse läbinud ka tunnistused. Kursuse korraldaja on EELK Misjonikeskus, kes on varem teinud samalaadset piibliõpet 18–30 aasta vanustele noortele.
Kursusele on seni registreerunud 23 osavõtjat. 30. jaanuaril toimunud esimeseks kokkusaamiseks ruumikasse Põltsamaa pastoraati kogunenute seas oli väga erineva usutee pikkuse, vanuse ja elukutsega inimesi üle Eesti. Kuigi kursus on avatud kõigile soovijatele, oli enamik kohaletulnutest EELK liikmed. Seejuures paistis silma, et suurem osa neist esindas kogudusi, mis on varasemaltki tuntud aktiivse usuelu poolest. Näiteks Lääne-Nigulast oli koguni viis osavõtjat.

Kiriku jaoks tähtis
Projekti juhtiv Juuru koguduse õpetaja Kalle Kõiv kinnitas, et Põltsamaa kursusel on palju eesmärke. Esiteks tahetakse anda Piibli kohta sügavamaid teadmisi, mis aitaks inimestel oma igapäevastes tegemistes julgemalt pühakirjale toetuda, õppides leidma sealt nõuandeid, tuge ja tröösti. Kuid oluline on ka võimalus osaduseks, mis kirgastaks vaimu, pakuks südamerahu ning aitaks olla parem inimene.
Kõiv loodab ka, et kursustelt saadavad teadmised ja kogemused innustavad osalejaid aktiivsemalt kaasa lööma kodukoguduseelus. Peale selle on võimalik saada sissejuhatav ülevaade teoloogiast ja eriti piibliteadusest. Seetõttu sobib kursus hästi inimesele, kes tunneb, et koguduse piiblitundidest jääb talle väheseks, ent kellel usuteadust õppima minna pole mingil põhjusel võimalik.
Õpetaja Kõiv kinnitab, et tunneb head meelt võimaluse üle kursuste korraldamisele kaasa aidata: «Teen seda kõike ligimese teenimise nimel, Jumala ja jumalariigi nimel. Ja ei ole midagi südant rõõmustavamat kui teadmine, et läbi omapoolse töö ja teenimise võib sul õnnestuda juhtida ka mõni teine otsiv hing jumalariigi töö juurde.»
Et tegemist on kiriku jaoks väga olulise sündmusega, nähtub sellestki, et osavõtjaid olid tervitama tulnud piiskop electus Joel Luhamets ja misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru.
Luhamets ei pidanud paljuks Tartust kohale sõita ainult selle pärast, et kursuste avamisest osa võtta. Oma entusiastlikus tervituskõnes kinnitas ta lootust, et sellest saab jumaliku tarkuse omandamise ja usutule süütamise koht.
Luhametsa sõnul piisab inimlikuks ja väärikaks eluks peaaegu ainult sellest tarkusest, mis on talletatud Piiblisse ja lauluraamatusse. Ometi ei tunne me pühakirja tema sõnul sugugi nii hästi, kui ise pahatihti arvame. Luhamets rõhutas siiski, et lisaks soovile lugeda ja õppida on vaja ka Püha Vaimu puudutust. Ta meenutas, kuidas ise noorukina Piiblit lugeda püüdis, kuid see ei tahtnud kuidagi edeneda. Alles pärast isiklikule usule tulemist muutus Piibel tema jaoks elavaks ja kergesti loetavaks.

Tõsine õppetöö
Esmamuljete kohaselt nõuab kursus osavõtjatelt küllaltki palju pühendumist ja energiat. Päevakava on tihe. Lektorid esindavad akadeemilist lähenemist usuteadusele, mistõttu loengute jälgimine eeldab suuremat süvenemist ja rohkem eelteadmisi kui näiteks kogudustes toimuvates piiblitundides osalemine. Lisaks tuleb igaks kokkusaamiseks kirjutada kuni kaheleheküljeline kodutöö.
Igal kokkusaamisel on kindel teema. Esimesel poolaastal räägitakse näiteks Piiblist, Jumalast, Jeesuse elust, tema õpetusest ja algkristlusest. Usutavasti tuleb kursusele kasuks see, et lektorid vahetuvad. Nii saavad osalejad asjatundliku ülevaate väga erinevate teemavaldkondade kohta, ent ka aimu erinäolistest vaatenurkadest Piibli uurimisele.
Jaanuarikuu lektoriks oli EELK õpetaja ja Tallinna ülikooli õppejõud Jaan Lahe, kes rääkis religioonist. Kursustest osavõtnud õppisid teda tundma võrratu esinejana, kes suudab oma aukartustäratavaid teadmisi selgelt, süstemaatiliselt ning tabavate näidete varal esitada.
Lahe räägitu inspireeris mõtlema selle üle, mida ühist ja mida erinevat on ristiusul teiste religioonidega võrreldes. Ühtlasi juhtis ta tähelepanu sellele, et eestlased pole sugugi religioonikauge rahvas, nagu sageli arvatakse. Ehkki seotus kristluse ja kirikuga on nõrk ning ise ennast sageli usklikuks ei peeta, on näiteks uskumine mingisse kõrgemasse jõudu ja surmajärgsesse ellu meie rahva seas päris levinud.
Kui ettekandjale midagi ette heita, siis seda, et peaaegu neljatunnine loeng jäi teoreetiliseks religioonilooliseks ülevaateks. Arvestades kursuse spetsiifikat ja osavõtjate arvatavaid ootusi, võinuks olla rohkem näiteid Piiblist ning viiteid sellele, kuidas saadud teadmisi rakendada olukordades, kus puutume kokku meie omast erineva religioossusega. Aga miks mitte ka iseenese maailmavaate ja usuelu üle järelemõtlemiseks.
Järgmistel kokkusaamistel on lubanud esinema tulla EELK Usuteaduse Instituudi õppejõud Randar Tasmuth ja Vallo Ehasalu ning Põltsamaa oma koguduse pastor Markus Haamer.

Usk ühendab
Ent Põltsamaa kursus ei tähenda ainult õppimist. Sugugi vähem tähtis pole osaduslik ja vaimulik osa. Kavas on kolm palvust, mida seekord viis läbi õpetaja Markus Haamer. Lõpupalvusel pühitseti ka armulauda. Samuti juhatas Haamer seminari, mille käigus soovijad said anda ka tunnistust oma usule tulemise kohta.
Seminaril ja kursuslastega suheldes ilmnes, et nende taust ning kiriku ja usu juurde tulemise lood on õige erinevad. Sellest ka teatav mitmekesisus usulistes rõhuasetustes, arusaamades ja kogemustes. Pole enam nii nagu vanasti, kui kooli usuõpetus ja sarnane kodune kasvatus aitas kirikule siiski mõnevõrra ühtsemat ilmet anda.
Selles mõttes tuleb esile tõsta Põltsamaa kursuse ja teiste sarnaste ettevõtmiste integreerivat rolli. See võimaldab koondada koguduste liikmeid mitte lihtsalt teatava usulise identiteedi ja traditsiooni omaksvõtmise, vaid elava usu ja vennaliku armastuse ümber.
Kursuse korraldaja Kalle Kõiv kinnitas, et esimene kokkusaamine täitis kõik tema ootused. «Eredaid muljeid jagus rohkesti: Joel Luhametsa tervituskõne; ligi 20 uut tuttavat, kes janunevad ühtviisi Jumala sõna järele; väga vaba ja sundimatu õhkkond (kohe algusest peale); üllatavalt ilus talveöine Põltsamaa oma paljude sildadega; õppejõud Jaan Lahe oma haaravate loengutega; õpetaja Markus Haamer oma vaimuliku teenimisega,» loetles Kõiv esimesest kokkusaamisest mällusööbinut. Ta lisab, et ootab juba igatsusega veebruari lõpus toimuvat järgmist kohtumist.
Tõepoolest, selliste kirikut seesmiselt ülesehitavate ettevõtmiste nagu Põltsamaa piiblikursus tähtsust on raske ülehinnata. Jääb üle loota, et üha enam meie koguduste liikmeid saab osa nendega seotud õnnistustest. Mitmesuguste koguduse usuelu toetavate algatuste kohta võib huviline muide saada lisainformatsiooni misjonikeskuse kodulehelt http://www.eelk.ee/mk.
Kalle Kõiv kinnitas, et hilja ei ole veel liituda ka Põltsamaa kursusega. Selleks tuleks saata kiri meiliaadressile kalle.koiv@eelk.ee. Osavõtutasu on 30 eurot iga kokkusaamise eest, mis katab muu hulgas toitlustamise ja majutuskulud.
Rain Soosaar