Helmes tuldi palves Jumala ette

Laupäeval märgiti Helme koguduses kihelkonna esmamainimise 685. aastapäeva.

Kuigi teadaolevalt on Helmet kui paika mainitud juba varem seoses foogtkonna rajamisega Karksisse, kus 1298 põletasid leedulased linnuse ja tapsid preestri, loetakse Helme kihelkonna alguseks aastat 1329. Seda aastat märgitigi koguduses läinud laupäeval mulgikeelse jumalateenistusega.
Praegu Valgamaale jääv kogudus on kiriklikult taastanud oma ajaloolise kuuluvuse Viljandi alla ja märkis seda ka pisut tavatu teenistusega, kus liturgia, piiblitekstid, eestpalved ja pikk kirikupalve tuli maha lugeda paberilt. Kaasa arvatud pikk kirikupalve, mis kõik mulgi keelde pandi. Harjumatu keelekasutuse tõttu jäi sel jumalateenistusel jutlus pidamata.
Peale kohaliku õpetaja Arvo Lastingu viisid jumalateenistust läbi külalisvaimulikud Helmut Mõtsnik ja Elve Bender. Teenistuse tegi pidulikuks ansambel Triskele, kes laulis teenistuse osade vahele eesti vaimulikke rahvaviise. Nii sai jumalateenistus erilise arhailise vaimsuse, mis oli sobilik märkima koguduse pikka iga. Külla olid tulnud ka sõbrad Lätist Ergemest, Soome Laihia sõpruskogudus aga tegi sünnipäeva puhul annetuse.
Paraku tuleb kogudusel läbi ajada oma ajaloolise, neitsi Maarjale pühitsetud kodakirikuta, mis hävis lahingutes 1944 ja seisab varemetes. Sellest ajast peetakse omaks ja koduseks palvemaja, kuhu jumalasõna kogunetakse kuulama igal pühapäeval kell 11. Praegu 445 liikmesannetajaga kogudus on sajandite vältel pidanud mitmel korral nägema, kuidas pühakoda hävib, ent igatsus jumalasõna järele on püsinud.
Rita Puidet