Lahendatud mõistatus tõi kirikusse huvilisi

Muuseumiöö tõi Risti kirikusse üle saja inimese, kes soovisid oma silmaga üle vaadata äsja teadlaste poolt dešifreeritud tekstiga 16. sajandi hauaplaadi, mis kuulus Tallinna nimekale kaupmeheprouale.

«Ka nii on võimalik evangeeliumi kuulutada, kusjuures vägagi tulemuslikult,» jagab Risti koguduse õpetaja Annika Laats oma rõõmu laupäeval, 17. mail toimunud muuseumiööst, mille raames ka Lääne-Harju praostkonna Risti kirik oma uksed hiliste õhtutundideni lahti hoidis. Kell 18–23 ütles õpetaja koos giidi ametit pidava juhatuseliikme Anneli Pärliniga tulijatele tere tulemast, olles valmis kõnelema kõigest sellest põnevast, mida Risti kiriku müürid varjavad. Mitte üksnes museoloogilise väärtusega esemetest, vaid jagades teavet ka koguduse tänastest tegemistest.
Umbes 150 inimese hulgas oli ka neid kohalikke, kes pole kirikus sagedased käijad. «Tore oli kuulda, kuidas nad massist eristusid selgitustega, et see on meie kirik,» räägib õp Laats.
«Peakangelaseks» olnud 16. sajandist päris hauaplaat tuli puitpõranda alt esile kiriku restaureerimistööde käigus. Kuigi tugeva kulumise tõttu on osa tekstist loetamatu, suutis ajaloolane Anu Mänd pealiskirja siiski välja lugeda. Plaat on kuulunud Tallinna kaupmeheprouale Gertrudile, kes oli raehärra van der Lippe naine ja kes suri tõenäoselt 31. detsembril 1531.
Teadlased hindavad leidu tähelepanuväärseks, sest nii vanast ajast on naiste hauaplaate säilinud vähe. Plaadi uhke kujundus rõhutab Gertrudi seisust ning annab aimu linnaeliiti kuulunud naise positsioonist ja sellest, kuidas põlistati tema mälestust. Küsimused, millal ja miks on plaat Risti kiriku altari ette sattunud, ootavad aga veel vastuseid.
Liina Raudvassar