13. detsembril tähistati Tallinnas Rootsi-Mihkli kirikus püha Lucia ehk luutsinapäeva.

Asjakohaseid ettevõtmisi jagus ka linna raekoja juurde, kus krooniti Rootsist saabunud Lucia, esinesid lapsed Västeråsist ning hea-paremaga rõõmustati linnarahvast.

Püha Lucia lugu

Luutsinapäev on Sitsiilias Sürakuusas III–IV saj elanud püha Lucia mälestuspäev. Pärast seda, kui Luciale oli end ilmutanud teine Sitsiilia märter püha Agatha, otsustas Lucia end samuti pühendada neitsilikule elule.

Lucia pärines rikkast perest. Ta jagas oma varanduse vaestele ning keeldus abiellumast. Tema solvunud kosilane toimis nagu Agatha oma, andes ta Rooma võimudele üles kui kristlase. Karistuseks saadeti ta bordelli, kuid ime läbi jäi ta sealgi puhtaks ja puutumatuks. Seejärel püüti ta ära põletada, kuid leegid ei hakanud talle külge. Viimaks Lucia hukati mõõga läbi.

Üks legend jutustab, et üks Lucia kosilastest oli nii lummatud tema silmade ilust, et ei leidnud kuidagi rahu. Kartes, et ta silmad teevad noormehele halba, torkas Lucia need välja ja saatis noormehele. Vapustatuna julgusest, millega Lucia oma usku tunnistas, sai noormeeski kristlaseks.

Luciat hakati austama kohe pärast tema surma. Keskajal sai tast Itaalias ning Sitsiilias eriti armastatud pühak. Lucia, kelle nimi tähendab  päevavalgel sündinut või piltlikult ka valgusekandjat, on pimedate ning silmahaiguste käes kannatavate inimeste kaitsepühak.

Luutsinapäeva pidustused on populaarsed Põhjamaades, eriti aga Rootsis.

Kommetest

Luutsinapäeva juurde kuuluvad Lucia kroonimispidustused. Traditsiooniliselt on Lucia kaunis blondide pikkade juustega neiu, kel peas küünlapärg. Tema saatjaskonda kuuluvad tähepoisid (stjärngossar) ja pruutneitsid (tärnor), kes kõik on riietatud valgesse, noormeestel on tavaliselt peas pikad torukübarad ning neidudel kaunid paelad.

Pidustused on rõõmus ettevõtmine, millele on lisandunud valguse ja pimeduse võitluse ning valguse võidu dimensioon. Rootsis valib oma Lucia peaaegu iga linn  ja küla.

Kohvikõrvaseks pakutakse kohvikooke ja rosinasilmseid safranisaiu, samuti juuakse glögi.

Pidustused Rootsi-Mihklis

Seekordsed luutsinapäeva pidustused tõid kirikusse jälle hulga rahvast, üritus ise oli vaikne ja pühalik. Rongkäigus oli Lucia – Ulrika Paemurru  –koos oma saatjaskonnaga, nii paarikümne lapse ringis. Kõlas kaunis flöödimuusika, kava oli ette valmistanud Maris Oidekivi-Kaufmannn. Lucia loo kandis ette koguduse õpetaja Patrik Göransson.

Meeleolukas ettevõtmine lõppes ühise söömaajaga.

Mari Paenurm