Tiina Ool (43)  on pühapäevakooli õpetaja, laste- ja noortetöö juht Kuressaares.
«1997. a sain leeriõnnistuse ja pärast seda hakkasin tasapisi lastetöös kaasa aitama,» ütleb ta.

«Algul olin vabatahtlik abiline. Ametlikult sain töötegijaks 2003. a, sellest ajast saan ka kogudusest palka.»

Seega annab Tiina pühapäevakooli tunde, juhendab vabatahtlikke abilisi, tegeleb noortetööga, aitab koguduse õpetajat leeritöös. «Ka igasuguste laagrite korraldamine on minu tööks, samuti olen läbi viinud mõne lasteteenistuse. Kuressaare koguduses tegutseb ka väikelaste lauluring Pesamuna, seda juhendab üks vabatahtlik abiline, minul on rohkem toetav roll,» kõneleb oma tööst laia haardega naine.

«Esialgu juhendas mind tolleaegne laste- ja noortetöö juht Katrin Keso-Vares, käisin usinasti kõikvõimalikel pühapäevakooli õpetajate koolitustel, nüüdseks on saadaval ka üsna palju metoodilist materjali ja õppekirjandust.» Et Tiina vaibumatu uudishimu  ajab pidevalt edasi õppima, siis praegu õpib ta Usuteaduse Instituudis religioonipedagoogika magistriõppe II kursusel, eelnevalt lõpetas aga samas koolis bakalaureuseastme praktilise teoloogia alal.

Tiina lisab, et töö pakub talle suurt rõõmu. Teisiti ei saakski lastetööd teha. «See on suur õnnistus, kui töö, mida oled teinud vabatahtlikult, vabast ajast ja lihtsalt südamesoovist, saab sinu pärisametiks. Kui vahel tööd palju kuhjub ja väsimus peale tuleb, siis kannabki edasi see positiivne energia, mida lapsed kiirgavad, nende naer ja ootamatult targad küsimused. Näiteks küsis üks 6aastane tüdrukutirts: «Kuidas saab Jeesus olla Jumal, kui ta palvetas oma Isa poole, kes on ju ka Jumal?»

Katsusin siis 6aastasele seletada kristoloogiat kuuseoksa näitel. Et nii puu tervikuna kui oks on kuusk. Ja kui oks kasvab puu küljes, on ta puuga üks, nagu Jeesus oli oma Isaga üks. See tüdrukutirts ütles minu jutu peale: «Ahhaa.» Ja mängis edasi, järgmise küsimuseni,» räägib oma argirõõmudest tubli õpetaja.

Mari Paenurm