Jõulukirik olgu soe ja helge

Möödunud nädalal olime koos levijuht Sirje Kasemaaga kutsutud Lääne praostkonna igakuisele konverentsile, mis sedapuhku toimus Noarootsis. Põltsamaa, Pilistvere, Türi, Rapla, Märjamaa, Lääne-Nigula, Noarootsi kirikutornid olid maamärkideks, mille abil ennast õigel kursil hoida. Kui pidetu oleks maastik ilma nende taeva poole osutavate ehitisteta, mõtlesin.
Ei teagi teist praostkonda, kus kiriku töötegijad sellise regulaarsusega koos käivad. Pärast algusjumalateenistust, piiblitundi ning ettekannet küsis praost Tiit Salumäe koguduste vaimulikelt, mis kohapeal rõõmuks ja mureks. Koos vaadati ka äsja trükist tulnud ajakirja Scripta Annalia, kus praostkonna iga koguduse aasta tegemised kenasti üles loetud. Praost innustas koguduse esindajaid jõululainele, rõhutades, et on viimane aeg viimistleda plaani, kuidas sõnum jõululapsukesest eriti tulemuslikult ristirahvani tuua. Jõulukirik olgu helge ja soe, oli praost resoluutne, kinnitades: «Ärge külmetage ennast ja oma kirikulisi.» Praost ei pidanud liiaks üürida üheks õhtuks aastas, mil teadaolevalt kiriku lävepakk inimestele madal, kirikusaali soojendamiseks küttekeha. Külmetavad varbad ei tohiks olla ülim mälestus, mis jõuluõhtust aastas kord kirikusse jõudnule meelde jääb.
Neile, kes jõululaupäeval kirikusse ei jõua, tuleb kirik koju kätte. Tallinna Piiskopliku Toomkiriku jõuluteenistuse TV-ülekandega tähistatakse ühtlasi 25 aasta möödumist esimesest sõjajärgsest jõulujumalateenistusest, mis kanti üle riigitelevisioonis ja -raadios.
Liina Raudvassar