Ja ongi hingedeaeg

Usupuhastuspühast hingedeaega jõudes on mõtted hellad ja meeled tundlikud. Aeg vaikseteks mõlgutusteks, kallite kadunukeste mälestamiseks, igavese elu ihalemiseks. Looduse pimedaim aeg paneb unistama suurest valgusest, mis saabub Õnnistegijas. Kuni ta tuleb, peame hakkama saama. Enda vastu ausaks jäädes, ligimesele toeks olles. Vaikne pehme tume ilmake paneb süütama küünla ja sooja teevee kõrvale valima hingepidet pakkuva lugemisvara. Endale asu andes tunnistdes, et teispoolsusega seonduv on küll midagi ebamäärast ja käsitamatut ning seeläbi ehk isegi kohutav, kuid ta on olemas. Sinna läinud on lahkunud, aga me mõtleme nad enda kõrvale elavaks. Ristiinimese teadmisega, et siit ilmast minek pole lohutu lõpp.
Liina Raudvassar