Kirikukoolide siht on üks

Kuidas pakkuda üksteisele tuge ja teha usuõpetuse õppekava väljatöötamiseks koostööd, sellest oli juttu EELK kristlike koolide esindajate kooviibimisel Tallinnas 29. jaanuaril.

Aeg Eesti hariduses tundub küps olevat kristlike erakoolide asutamiseks. Jõuliselt on seda tajunud mitmed EELK kogudused, taotledes vajaliku koolitusloa ning asudes jagama kooliharidust, mis kantud kristlikest põhimõtetest.
Juba teist õppeaastat tegutseb Tallinnas toomkool, mis väga selgelt rõhutab kristliku kultuuripärandi edasikandmist ning XIII sajandil asutatud Tallinna toomkooli traditsioonide jätkamist.
Tartu Peetri kogudus otsustas taastada ajaloolise Peetri kooli (põhikool ja lasteaed), asutades selleks MTÜ Tartu Luterlik Peetri Kool. Samuti tehakse pingutusi ajaloolise koolimaja renoveerimiseks. Eelolevast õppeaastast soovitakse alustada õppetööga.
Uuest õppeaastast pakub pealinnas toomkoolile sõbralikku konkurentsi teinegi kiriklik erakool. Kaarli kooli loomine on loomulikuks jätkuks juba 1995. aastal tööd alustanud Toompea Kaarli koguduse lasteaia eelkooliklassile, millest on välja kasvanud viierühmaline lasteaed, kus käivad 1,5–7aastased lapsed.
Eeloleval sügisel avatakse Kaarli kooli 1. klass 20 lapsele. Õppetöö hakkab toimuma kogudusemaja hoovimajas.
Siinkohal võiks nimetada ka õigeusu kiriku inimeste algatatud Püha Johannese kooli, mis alustab tegevust Nõmmel, ja 1993. aastast Tartus tegutsevat katoliku kooli.

Jalgratast leiutamata
Kristlike koolide esindajate kohtumisest võtsid osa haridusassessor Gustav Piir, kantsler ja toomkooli asutajaliige Urmas Viilma, toomkooli direktor Egle Viilma, Kaarlikese lasteaia juhataja Signe Aus, Tartu Ülikooli-Jaani koguduse abiõpetaja ja Peetri kooli asutajaliige Triin Käpp ning Liina Sander usuteaduse instituudist.
Triin Käpp ütles Eesti Kirikule, et tegemist oli esimese kokkusaamisega, mis kindlasti ei jää viimaseks. «Mõte oli tutvuda ning jagada üksteisega oma ootusi ja lootusi,» selgitas ta, lisades, et ühine oli seisukoht, et hoolimata erinevate koolide spetsiifikast võiks platvorm, millelt oma töös lähtuda, olla ikka sama.
«Ei ole mingit mõtet hakata kõike ise välja mõtlema, selle asemel võiks hoopis kasutada koostööst tekkivat sünergiat,» on Käpp kindel. Ta selgitas, et õppe- ja ainekavade koostamine on koostöö esimesi samme, kuna pikemas perspektiivis seisab ees avar tööpõld õppematerjalide väljatöötamisel. (Riigikoolide õppekavas kehtib valik­ainena usundiõpetus 2010. aastast – L.R.)
Veel toonitas ta koolide ootust kiriku tunnustuse ja toe järele: «Meie kavad kinnitab haridusministeerium, mitte kirik, seetõttu ootame, et ka kirik sõnastaks oma suhtumise selge sõnumina.»

Koos on kergem
Assessor Gustav Piir kinnitas Eesti Kirikule, et viib küsimuse kindlasti kirikuvalitsusse. «Kirikukoolide asutamine on kahtlemata tähelepanu pälviv nähtus, mille arengus soovib kirik kaasa rääkida, aga hetkel on protsess veel selles etapis, kus midagi üldist nimetada ei saa,» sõnas haridusassessor.
Signe Aus jagas kirikulehega oma rõõmu kristlike koolide esindajate kohtumisest: «On väga toetav tunda, et on teisigi tegijaid, küünarnukitunde järele on teinekord meeletu vajadus.»
Tema selgitusel pole vajadus ühise usuõpetuse ainekava järele ainuke küsimus, mis huvigrupi kokku tõi, vaid just kogemuste vahetamise ning üksteise innustamise tarve. «Usu õpetamine on raske ülesanne, sestap meie esimesed kolm aastat käsitlemegi seda väärtusõpetuse aine all.»
Tihedas koostöös kodu, kiriku ja ühiskonnaga luuakse arendav ja turvaline keskkond uute teadmiste ja oskuste omandamiseks ning kindla väärtussüsteemi kujunemiseks, kirjeldab Signe Aus Kaar­li kooli missiooni.
Liina Raudvassar