Sinu Jumal on ka minu Jumal

Rt 1:8–11,14–18
Ruti raamat Piiblis jutustab Taaveti vanavanaema loo. Ruti raamat on suurmehe perekonnalugu, jutustus õnnest ja õnnetusest, elu hoidmisest. See on lugu sellest, kuidas tuleb nälg ja lastetus, ja selle kõige järel annab Jumal elu kuningale rahva eesotsas. Ruti raamat on lugu näljast ja varajasest surmast, see on lugu ustavusest ja heldusest.
Oli kord Juudamaal Petlemmas naine Noomi oma mehe ja kahe pojaga, kes oma kodukandis jäid nälga. Kui nad rändasid võõrsile, leidsid nende pojad Mahlon ja Kiljon endale naised kohalike tüdrukute hulgast, Orpa ja Ruti. See sündis teisel pool Surnumerd, naised olid rahvuselt moablased. Moosese käsk ütleb, et Iisrae­li laps ei tohi pidada rahu moablasega. Moab on vaenulik naaberrahvas, kes oli Iisraeli kõrberännaku ajal olnud kodutute iisraellaste vastu külalislahkusetu. Seepärast on Jumal keelanud moablastega suhtlemise. Kuid Mahlon ja Kiljon olid abielus just naistega Moabimaalt.
Ajaloost on teada, et Moab on sõdinud Iisraeli ja Juuda vastu. Arheoloogid on leidnud Moabist vanu kivisse raiutud kirju, mis räägivad võitlustest Iisraeliga, võitudest, sellest, et Iisrael on «läinud igaveseks hukka», Moab aga «kestab igavesti». Moabi kirjameestel-kiviraiduritel on muide ilus käekiri, ilusam kui juutidel või foiniiklastel.
Kuid Piibel jutustab juudalase Mahloni ja moab­lanna Orpa, moablanna Ruti ja juudalase Kiljoni armastusest. Kõik oleks võinud minna seal, Arnoni jõe kallastel, eemal meeste kodust Petlemmast, nagu elus tavaliselt, kui poleks tulnud surm. Kaks meest surid lastetult, nende ema jäi elama, poegadeta. Lesk ja lastetu, mõtles Noomi oma kodumaale tagasi pöörduda. Minna maale, kust ta oli kord tulnud.
Ta asus teele Juudamaale ning ees on jumalagajätt. Noomit saadavad tema moablannadest miniad. Ta tahaks anda neile kaasa head soovid ja õnnistuse, soovida neile kõike ilusat ajaks, mil nad enam ei saa kohtuda. Noomi annab neile vabaduse pöörduda tagasi Moabi oma emade juurde. Ta loodab ja teab, et noorte leskede isakodud võtavad nad uuesti vastu, ja siis pöörduksid nad oma teel, jättes Noomi üksi.
Orpa kallistab oma ämma ning pöördub tagasi Moabimaale, teine minia Rutt aga «hoiab ämma poole», «tema külge», nagu ütleb Piibel: «Kuhu lähed sina, sinna lähen mina, ja kus sina sured, seal suren ka mina.» Rutt tuleb Noomiga kaasa Juudamaale.
Kust võtab Rutt selle julguse? Minnes Noomiga jagab ta ämma lesknaisesaatust. Veel enam, Rutt läheb maale, mis pole tema kodumaa. Juudamaal on ta ju kahekordne lesk, meheta ja koduta. Kuid moablanna ütleb veel: «Sinu Jumal on ka minu Jumal.» Iisraeli rahvale ütleb Moosese seadus sageli: «Üksnes Issandat, Iisraeli Jumalat, pead sa teenima.» Iisraelile öeldakse seda tihti asjata, Iisrael teenib ikka ebajumalaid. Moab­lane Rutt aga pöördub ära Moabi jumalast Kemosist ja teenib Iisraeli Jumalat.
Vana Testament näitab meile üha uuesti seda, et Jumal on valinud Iisraeli rahva, kuid Jumalal on oma tahe ka teiste rahvastega. Tuleb kord rahvaste palverännak Iisraeli Jumala juurde. Rutt on üks näide sellest. Uue Testamendi jutustus Filippusest, kes kohtab kõrbeteel Jumalat otsivat etiooplast, räägib samast. Maailma rahvad on kutsutud Iisraeli Jumala armutiibade alla.
See pilt miniast ja ämmast teel, pöördumas Juudamaa poole, teineteisele nii lähedal, võib kõlada irooniana. On ju teada, et miskit on ämma ja minia vahel, mis laseb sõnal ja liigutusel saada tüliks ja vaenuks. Kuid Piibel ei mõtle Noomi ja Ruti suhet irooniaga. Piibli siirust väljendab Ruti raamatu kirjeldus rõõmust, mida külarahvas tunneb, nähes Noomi tagasipöördumist. See küla on Petlemm Juuda mägismaal. Rutil pole küll külas meest ja tema surnud mehe pärandiosa on teiste käes, kuid küla ja rahvas annavad talle tema mehe surma kaudu kadunud varad ja õigused. Leidub mees, kes lunastab Ruti surnud mehe vara. Rutist saab abielunaine ja ema, temast saab külas omainimene.
Küla teeb seda Moosese seaduse järgi, jälgides, et kaotatud maaomand saaks tagasi perele, kellele see on kuulunud, ja et surnud mehe naine saaks lapsi, nii et ei unustataks ka surnud meest. Moosese seadus kirjeldab, kuidas õigust seatakse jalule tüliga. Inimesel on ju kalduvus õigust väänata ja oma kohustuse eest hoiduda. Seaduseraamat on kurjategija jaoks, seetõttu ka Moosese seaduse karmus. Siin, muistse aja Petlemmas, toimub aga lesknaise õiguse jaluleseadmine rahuga. Lihtsad maainimesed, armastades ligimest, suudavad lahendada ka juriidilised konfliktid.
Jumal annab Rutile poja Oobedi, Oobedil on poeg Iisai, Iisail poeg Taavet, see, kes sai kuningaks. Tuhat aastat pärast Taavetit sünnib Taaveti linnas Petlemmas Jumala Poeg Jeesus.

 

 

 

 

Vallo Ehasalu,
Elva koguduse õpetaja