5.–9. juulini peeti Otepääl Pühajärvel
Üleeuroopalise Kiriku ja Kooli Komisjoni (ICCS, Intereuropean Commission on
Church and School) korraldatud konverents.

Teemaks oli seekord «Euroopa demokraatlikud
kodanikuõigused ja haridus kui potentsiaalne toetus kirikule ja koolile».
Osales umbes kuuskümmend teoloogi, õpetajat, ühiskonnateadlast ja teiste
valdkondade asjatundjat rohkem kui kümnest Euroopa riigist.  

Inimestest ja kirikutest

Ehkki südasuvine ilm oli imekaunis ja
Pühajärve vesi ahvatlevalt soe, oli juba pärast Tartu ülikooli usuteaduskonna
dotsendi dr Pille Valgu avasõnu selge, et loodus ei konkureeri ettekannetega,
vaid loob üritusele meeldiva tausta.

Esimeseks ettekandeks oligi Pille Valgu
ülevaade Eesti usulisest situatsioonist, selle kujunemisest ja
religiooniõpetuse olukorrast. Konverentsi meeldejäävamatest ettekannetest
tuleks kindlasti mainida Norra parlamendi asepresidendi professor dr Inge
Lųnningi loengut «Demokraatlike kodanikuõiguste teoloogilistest ja
antropoloogilistest aspektidest», kus ta rääkis inimese olemust ja eetilisust
mõjutavatest probleemidest: ühiskonna ootamatust rikastumisest, heaoluühiskonna
ükskõiksusest, erinevate vanusegruppide suhestamisest ühiskonnas.

Teisena tooksin välja Praha Oikumeenilise
Instituudi õppejõu dr Ivana Noble ettekande, milles ta kirjeldas kirikute
positsiooni postsotsialistlikes riikides. Paralleele leidus seal ka Eesti
praeguse olukorraga, olgu selleks siis sekulaarsuse rünnak, postmodernismiga
kaasnev väärtuste relativiseerumine või põlvkondadevaheline
mittemõistmine. 

Oleme Euroopa osa

Kõiki ettekandeid arutati põhjalikumalt
edasi väiksemates töögruppides, kus osalejatel oli võimalus asetada kuuldu oma
maa konteksti ning pakkuda välja, kuidas analüüsitav probleem võib ühiskonda
rikastada või kahjustada. Osalenute sõnavõttudest tuli välja, kuidas eri maade
ja kultuuride inimesed tunnetavad olude muutumist erinevalt. Kindlasti lükati
ümber nii mõnigi stereotüüpne arusaam teistes maades lähiajaloos toimunust.

Konverents teadvustas veelkord juba
triviaalseks muutuvat tunnet, et me ei tohiks enam ootavalt Euroopa poole
vaadata, vaid et oleme osa Euroopast ja jagame teistele Euroopa riikidele
võrdväärsena oma ideid ja mõtteid. Seda tunnet kinnitas konverentsi avamisel
kõlanud haridusministeeriumi asekantsleri Riho Raave euroopaliku religiooniõppe
tähtsust rõhutav sõnavõtt.

Toomas Jürgenstein