Võnnu koguduse diakon Urmas Paju on
teinud head tööd ja suutnud kahel korral kogudusele kiriku remondiks saada
toetust Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametist (PRIA) külade
taastamise ja arendamise meetme läbi. Täna jagab ta EELK majandusnõukogu
liikmena oma kogemusi ning innustab teisigi 
astuma toetuste taotlemise ja projektide kirjutamisel oskust ja visadust
nõudvale teele.

Kas kogudustel on võimalik saada rahalist
tuge oma elujärje parandamiseks Euroopa Liidu 
(EL) struktuurifondidest?

Seoses Eesti astumisega Euroopa Liitu
avanesid Eestile sealsed struktuurifondid, mille kaudu ühtlustatakse liidu eri
piirkondade arengutaset, jagades ressursse kõige enam abi vajavatele
piirkondadele ja sihtgruppidele.

Eraldi kogudustele suunatud
struktuuritoetusi ei ole ega tulegi. Kogudustel on õigus taotleda toetust
samadel alustel kõikide teiste mittetulundusühingutega (MTÜ), kui toetuse
saajate ringi pole kitsendatud mõne põhikirjalise eesmärgiga, mida EELK-l ei
ole. Näiteks teatavat spetsiifilist maaparandustoetust ei saa kogudused
taotleda, kuna maaparandustööd ei ole EELK põhikirjas fikseeritud eesmärgiks.

Millisteks investeeringuteks on võimalik taotleda
struktuuritoetust?

Seni on kättesaadavamad olnud
toetusressursid, mida jagatakse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt
kohaliku omaalgatuse programmi ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise
raames.

Esimeses neist on tegemist suhteliselt
väikeste summadega ja eeltöö nende saamiseks ei peaks ühelegi vaimulikule või
juhatusele üle jõu käima. Kuid teises on summad juba väga suured ja töö nende
saamiseks küllaltki spetsiifiline ja mahukas. Piirkonna konkurentsivõime
tõstmiseks jagatakse toetusi muu hulgas ka objektide restaureerimiseks ja
rekonstrueerimiseks, samuti haljastuse korrastamiseks jms.

Kogudusteni on jõudnud toetusi ka
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu. Peamiselt on
need olnud pindalatoetused, aga külade taastamise ja arendamise meetme raames
toetati nii avalikus kasutuses olevate hoonete ehitust-remonti kui ka parkide
korrastamist, muusikariistade ostmist jms.

Eurotoetusi jagavaid asutusi on palju ja
toetusi väga erinevaid. Igaüks saab nende kohta informatsioon kodulehelt
www.struktuurifondid.ee/

Loomulikult on kõik toetused väga kindlate
ja maiste eesmärkideni jõudmiseks, olgu selleks siis piirkona konkurentsivõime
tugevdamine, kultuuripärandi säilitamine, külakeskonna arendamine vms. Niisama
koguduse eelarveaukude lappimiseks ei jagata raha kusagil.

Kust täpsemalt tuli eurotoetus Võnnu
kogudusse ja mida olete sellega korda saatnud?

Võnnu kogudus on seni struktuuritoetust
saanud kahel korral ja kuna oleme klassikaline maakogudus kirikuhoonega õige
väikeses alevikus, siis mõlemal korral nimetatud külade taastamise ja
arendamise meetme läbi.

Oleme saanud palju vajalikku, alustades
just saadud ja veel ülesse panemata helivõimendussüsteemist kirikusse või
murutraktorist kirikupargi niitmiseks kuni terve rea uute kirikupinkideni
(vanad sõi vamm ära). Eurotoetuste abil on juba parandatud, taastatud ja
lubjatud kiriku siseseinad. Aasta jooksul korrastame nii uksed, rõdud kui ka
alles jäänud pingid.

Mida on tarvis arvestada toetuse taotlemisel? 

Kindlasti peavad koguduse esindajad oma
kompetentsi adekvaatselt hindama ja projekti eduka lõpuni viimiseks vajaminevad
jõuvarud üle vaatama. Kuna jutuks olevad toetused makstakse välja alles pärast
finantseeringu nõuetekohast teostamist, siis paljudel juhtudel tuleb kogudusel
tööde teostamiseks või ostu sooritamiseks võtta oma õlgadele märkimisväärne
laenukoormus. Kindlasti ei ole see asjaajamine, mille juures tohiks mõtlematult
toimetada.

Milline on taotluse rahuldamise tingimus?

Loomulikult peab taotlus vastama
finantseerija esitatud nõuetele. Paljude toetuste puhul peab nende soovija
läbima riigiesindajate-poolsed raamatupidamislikud jm kontrollid. Aga sellestki
veel ei piisa, sest reeglina on toetuse taotlejaid väga palju, aga makstavaid
summasid tunduvalt vähem.

Et taotlus finantstoetuse saaks, peab see
olema mingis mõttes parem kui teistel, põhjendatum kui teistel, kasulikum ja
võimalust mööda odavamgi kui teistel.

Kohustuslik omafinantseeringu osa tuleb
toetuse saajal endal leida. Omafinantseeringu suurus sõltub konkreetsest
toetusest, tavaliselt jääb see MTÜ puhul 10–20%-ni projekti eelarvest, aga
mõnel puhul ka rohkem.

Kui mahukas on ühe projekti kirjutamise töö? Kellele see
on jõukohane?

Iga asja võib teha rohkem või vähem
põhjalikult. Kui tahta, et projekt toetuse leiaks ja teostatud saaks, siis
tegelikult päris mahukas. Mõneleheküljelise taotluse kirjutamine on sellest
kõige väiksem töö.  Samas ei peaks olema
midagi üleloomulikku ei majandusasjade ajamises, tegevuse planeerimises,
arengukavade koostamises, projektide käivitamises ega finantside taotlemises. 

Iseasi, kas selleks on vajalikke teadmisi,
kogemusi ja aega. Kui teadmisi veel ei ole, siis saab alati küsida nõu ja asja
uurida. Kui leitakse, et pole ajalist ressurssi selle mahuka töö ettevõtmiseks,
siis on võimalik nii projektikirjutamine kui ka -juhtiminegi teenusena sisse
osta.

Kust saab sellist teenust otsa või kes
saaks kogudusi aidata taoliste projektide kirjutamisel ja raha
taotlemisel?  

Neid firmasid ja isikuid, kes ka MTÜdele
konsultatsiooni jagavad ja dokumentatsiooni vormistamise teenust pakuvad, on
õige palju. EASi kodulehel  www.eas.ee on
üks konsultantide andmebaas. Kahjuks on nii kiriku- kui muinsuskaitsevaldkonda
jääv kaunis spetsiifiline, nii et just palju selle valdkonna kogemustega
teenusepakkujaid pole.

Ka on nimetatud teenuse ostmine töö mahtu
ja EELK koguduste kesiseid võimalusi arvestades suhteliselt kulukas, nii et
enne tähtede taevast alla lubajale suure raha väljakäimist tasuks hoolega asja
kaaluda ja maad kuulata.

Loomulikult saavad eurotoetuste taotlemise
puhul nõuga aidata kirikuvalitsus, majandusnõukogu ja kogudused, kel vastavad
kogemused juba olemas. Väga head tööd tegev Kiriku Varahalduse OÜ seni
eurotoetustega ei tegele, kuid tasuta nõu nii majandus- kui ehitusasjades on
sealsed spetsialistid alati valmis andma. 

Samas on Eesti seaduste järgi kõik EELK
kogudused iseseisvad juriidilised isikud ja esindavad ennast ise, seega peavad
asjast huvitatud koguduste juhatused ja vaimulikud ikka ise initsiatiivi
näitama.

Sirje Semm