Lühike valus saatus – Hendrik Neemekuru

13. juunil uue kalendri järgi möödus 100
aastat kirikuõpetaja Hendrik Neemekuru 
(Karl Heinrich Oksermanni) sünnist.

Lühikeseks jäänud elusaatusega Hendrik
Neemekuru sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas Vana-Ponnuse vallamajas
vallasekretäri pojana. I maailmasõja päevil, mil ta vanemate eeskujul
lapselikus harduses pöördus sõjakoledustele lohutuseks Kõigekõrgema poole,
hakkas ta koolitarkust koguma Vana-Ponnuse vallakoolis (1914–1917).

Järgmised neli aastat oli ta Halliste
kihelkonnakooli õpilane. Vanemate soovil hakkas ta siin võtma saksa keele
eratunde, samuti sai juhatust klaverimängus, nii et võis koolipidudel esineda.
Uus koolikorraldus, mis kihelkonnakooli kõrgemaks rahvakooliks muutis, lisas
õpingutele aasta lisaks ja keskkooli sisseastumiseksamitele sõitis Hendrik
1921. a Viljandisse. Õppima hakkas ta maakonna reaalgümnaasiumi
humanitaarharus.

Hendrik Neemekuru on kirjutanud: «1923./24.
õppeaastast alates võimaldati koolis õppida vabatahtliku ainena ka usuõpetust.
Enesestmõistetavalt võtsin neist tundidest osa. Usuõpetajaks oli alul pastor
Frey ja hiljem Viljandi linnakoguduse õpetaja Wéstren-Doll, kes ühtlasi koolis
õpetas ka ladina keelt. Huvitava ainekäsitluse ja meeldiva ettekandmisviisi
tõttu olid õpetaja Wéstren-Dolli tunnid ühed armastatuimad.»

Sügisel 1924 haigestus isa ja suri järgmise
aasta veebruaris, õpingute lõpetamiseks teenis Neemekuru klaverimänguga
sissetulekut. Lõpetanud 1926 kevadel gümnaasiumi, asus Hendrik koos ema ja õega
Tartusse. Kunstihuvilisena valis noormees kunstikooli Pallas, kuna majanduslik
kitsikus ei võimaldanud õppida ülikooli usuteaduskonnas. Pärast aastast
kaitseväeteenistust, kus omandas velskri kutse, jätkas kunstiõpinguid
(1928–1932).

Kunstikoolis tekkinud tutvus ja kiindumus
Erika Ingeborg Pärlisse avas uue lehekülje Hendrik Neemekuru elus – nad
laulatati Tartu Peetri kirikus 27. mail 1933. Erika isa ainelisel toetusel sai
teoks Hendriku unistus õppida usuteaduskonnas, kus ta tundis erilist huvi
praktilise usuteaduse ainete vastu.

Ta laulis Akadeemilises Meeskooris, kuulus
Akadeemilisse Usuteadlaste Seltsi ja käis kuulamas prantsuse, itaalia ja soome
keele loenguid, huvitus ungari ja hispaania keelest ning pidas kirjavahetust
esperanto keeles. 1935. a eestindas ta oma võõrapärase nime Karl Heinrich
Oksermann.

Aprillis 1936 sündis perre tütar Piret, ent
see oli õnneliku elu lõpp. Abikaasa sai sünnitusel veremürgituse ja suri.

Hendrik Neemekuru suutis siiski õpinguid
jätkata, sooritas vajalikud eksamid 1938 ja 1939, oli prooviaastal Tartu
Pauluse koguduse II pihtkonna õpetaja Artur Võõbuse juures ja ordineeriti 22.
oktoobril 1939 vikaarõpetajaks. Ainult pisut sai ta valitud põldu künda –
1940–1941 Jämajas ja 1941 Ansekülas hooldajaõpetajana – kui ta 8. augustil 1941
Saaremaal Torgu vallas arreteeriti ja määrati kaheksaks aastaks Irkutski
oblastisse vangilaagrisse, kus ta suri 14. mail 1943.