Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Heldur usub palve jõusse

/ Autor: / Rubriik: Portreelood / Number:  /

Elus palju raskusi kogenud Heldur Hagala tunnistab igal võimalikul juhul oma usust. Rita PuidetArmus ja hirmus kasvanud ja elanud Heldur Hagala on agar palvetaja ja usub sügavalt palve kõikvõimsasse jõusse.
Aastaid on tal juba omajagu ja karmi ilme järgi võiks neid rohkemgi pakkuda, sest läbielatu on sinna vajutanud tõsimeelsuse ja sügavad vaod. Jah, Kõigekõrgem ei ole teda säästnud, ent hoidnud ometi. Ja vahel on ta valmis kuulajale kogetust ja oma elutõdedest kõnelema.
Kirik pole kõrts
Praegu seitsmekümne neljane Heldur on tartlane ja Pauluse koguduses omainimene, läbinud evangelisti kursused ning aktiivne meeste- ja piibliringis osaleja. Võiks öelda, et ta põleb heleda leegiga – soojendab neid, kes jumalasõna tõe vaimus võtavad, ja kõrvetab neid, kes seda hinnata ei oska või suisa põlastavad.
«Isa nõudis perelt palju, kasvatas oma lapsi armus ja hirmus. Pahandas, kui keegi õigeks ajaks kirikusse ei jõudnud,» meenutab Heldur oma isa, kes Vastseliinas lahkunuid viimsele teekonnale saatis. Sealne kirikuõpetaja Ago Viljari võttis Helduri kirikusse vastu ja andis õnnistuse eluteele. Just Heldurile, sest eesnime peab mees kõige tähtsamaks, perenimel polevat Jumala silmis tähtsust.
Isa jagatud tõde on tema jaoks tänini oluline: kirik pole kõrts, kus istutakse, jalg üle põlve. Isal oli laua peal Piibel, laulu- ja palveraamat ning Heldur õppis sealt esmalt gooti tähtedes lugema. Ka tema on tõmmanud oma elus raamatusse olulistele kohtadele jooned alla, nagu seda tegi tema isa. Kui vaja, tuletab Keegi talle neid mõtlemapanevaid kohti meelde.
Ellujääja
Heldur Hagala sobituks hästi populaarsesse telesaatesse, sest mõnigi kord on tema pääsemine olnud imeline. Sama on ta täheldanud isa juures, kes korra pääses mahalaskmisest. Heldur meenutab mehaanikuks õppimise aega Helmes, kui kooliveli talle pussnoaga kallale tuli, või õnnetust Karpaatides, kus auto kuristikku kukkus.
1958. aastal lauldi Helmes koolis kogu grupiga rivistusel «Jää vabaks, Eesti meri», mida oli Tõrvas pargi all õpitud. Aga kommunistidel olid kõrvad justkui lukku pandud – keegi karistada ei saanud.
Raskeim üleelamine on seotud pealinna psühhoneuroloogiahaiglaga, kuhu ta sattus Nissi haiglast, kus kõva häälega Jumalat appi hüüdis. Aga haiglasse viidi ta kombainiroolist, pärast peatraumat. Helduri teadmist mööda haiglast ellu tagasipääsemist loota polnud, mitte tervise, vaid poliitiliste mängude tõttu. Siiski see õnnestus, soovitusega kolida mujale elama.
Ega Jõgeva rajoonis, kuhu koliti, paremini elatud kui mujal, ikka kasinalt koos laste ja abikaasa Alliga. Vähe paremini ehk siis, kui Heldurist sai Edu kolhoosi peamehaanik. Kannatuste karikas ei olnud Helduri jaoks veel täis saanud. «Kelle Jumal on oma töötegijaks valinud, see kergelt ei pääse, sellele näitab Jumal oma jõudu,» ütleb Heldur.   
Jumal oli andnud ja Jumal võttis: Helduril on tulnud matta üks tütardest ja autoõnnetuses hukkunud naine. Samas õnnetuses hukkusid ka õde ja õemees. Selleks ajaks olid kolm last saanud täiskasvanuks ja Heldur jäi üksi – seltsiks viinapudel.
Sõnumitooja
Jumalal oli Helduriga oma plaan. Hingeliselt murtud, oli mees ometigi omal moel hoitud, et joomase peaga autoroolis ühtegi õnnetust ei juhtunud ega ka miilitsa käest karistada saanud. Puurmanis elanud ja Herbert Kuurme vaimsusest osa saanud ning Põltsamaa kiriku torni ehitada aidanud mees ei pidanud oma elu lõpetatuks lugema.
Tal on oma kogemus ja tarkusesõnad jagada. Titulaarpraost Eenok Haamer, kes on Helduriga mõne korra kohtunud, on tajunud tema sügavat jumalatundmist. «Tõsine inimene, kes otsib selgust Jumala palge ees ja Jumala tahtmist,» iseloomustab Haamer meest. «Tal on mure eesti rahva pärast, et see mitte hukka ei läheks, ja palvetab ta eest,» lisab Eenok Haamer.
Pauluse koguduse õpetaja Joel Luhamets hindab teda kui koguduseelu rikastajat ja töötegijate eest palvetajat. «Alati ei pruugi kõik inimesed Helduri missiooni mõista ega seda, et ta otsib oma ülesannet Jumala palge ees.
Jumalariigi tööd tuleb mitmel viisil teha ja Heldur teeb tänavamisjonit, jagab rõõmusõnumiga kaarte. See eeldab tõelist ustavust ja kutsumust, et tagasilööke kanda,» iseloomustab õpetaja ustavat kristlast.
Rita Puidet