Oluline on Jumala sõna õpetamine

Mai lõpus viibis Eestis pensionil olev Oulu piiskop Olavi Rimpiläinen (73), kes sõitis 800 kilomeetrit lõunasse selleks, et ristida Tartu Kristliku Noortekodu viis last.
Selline pikk reis polnud sugugi esimene, vaid juba kolmas. Et tegu on inimesega, kelle süda on õige koha peal ja kes armastab eestlasi, võttis Eesti Kirik temalt ka intervjuu.
Olete olnud Oulu piiskop aastatel 1980–2000. Millised on Teie sidemed Eestiga?
Olen palju Eestis käinud, külastanud ka kõiki eelmisi peapiiskoppe. Alates Hargist kuni Põderini on käinud kõik EELK peapiiskopid ka Oulus. Praeguse peapiiskopi ajal olen Eestis kolmandat korda ja kõik need külaskäigud on olnud seotud Tartu ja siinse kristliku noortekoduga: olen ristinud ja leeritanud nende kasvandikke. Oluline on see, et toimuks dialoog erinevates ülesannetes olevate inimeste vahel ja ühendus lastekoduga on siin hea näide.
Mida arvate Eesti Evangeelsest Luterlikust Kirikust?
EELK soovib teada ja teab, kuhu suundutakse, ning püüab nende ressurssidega, mis on, oma ülesandega hakkama saada. Kirik Eestis tahab kursis olla sellega, mis toimub ümberringi, ja olla kirikutevahelises koostöös aktiivne. Oikumeenilises töös on EELK-l oma profiil, mille näitena võib tuua Baltimaade piiskoppide kirja Rootsi kirikule, mis analüüsib seksuaal­eetikat. Olen Eestis oma initsiatiivil ja alati on hea siinsete kristlastega suhelda.
Milline on Oulu piiskopkond? Mis on selle eripära võrreldes teiste Soome piiskopkondadega?
Tegu on äratusliikumiste mõjupiirkonnaga, kus on esindatud kõik äratusliikumised. Hea näide on tuua sellest suvest, mil Oulu lähedal toimuvad kolme erineva kirikusisese äratusliikumise, s.o ärganute ja evangeelse liikumise ning lestadiuslaste suvepäevad.
Kuidas on selline äratusliikumiste tugevus mõjutanud kohalikke inimesi?
Kogu Soomes on toimunud suur väärtuste ümberhindamine. Tegu on ulatusliku liberaliseerimisega, mis kõige selgemini puudutab seksuaal­eetikat. Samuti on piiblitõlgendus muutunud üha liberaalsemaks. Oulu piirkonnas on see protsess olnud muu Soomega võrreldes veidi aeglasem.
Millised on kiriku olulised ülesanded tänapäeval?
Probleeme on kirikust lahkujate hulgaga. Kui inimene astub välja kiriku liikmeskonnast, on tegu kirikust võõrandumise äärmusliku sammuga. Oluline küsimus on, kuidas me jõuame kirikust võõranduvate inimesteni ja kuidas me suudaksime tõsta kiriku tähendust inimeste jaoks.
Mil moel saaks Teie hinnangul kiriku olulisust suurendada?
Me peaksime kohtuma inimestega silmast silma ja olema neile elus toeks. Kahjuks on Soome kirikus praegu otse vastupidine suundumus, kus kogudusi liidetakse, luues suurkogudusi. Kui näiteks seni oli üheksa väikest kogudust, kus igaühel oli oma pastor, kes elas kohapeal ja suhtles inimestega, siis nüüd liidetakse kogudused ühte.
Pastorid hakkavad elama koguduste keskuses, kust kirikuõpetaja sõidab mujale külla. Külas käimine aga pole inimese kõrval olemine. Seda protsessi põhjendatakse majanduslike kaalutlustega, aga arvan, et väiksem struktuur oleks parem, isegi siis, kui see on mõnevõrra kallim.
Teine asi, mida pean oluliseks, on Jumala sõna õpetamine. Sageli arvatakse, et kaasaja inimesele Jumala sõna õpetamine on omamoodi negatiivne asi. Samas erinevad kirikusisesed liikumised, kes rõhutavad rohkem Jumala sõna, kaasavad ka oma tegevusse üha enam inimesi ning nende jumalateenistustel on alati palju rahvast, kes on haritud, intellektuaalsed ja nooremas eas. Just seda vajaks kogu kirik tervikuna. Piiblit tasub õppida.
Lisaks neile kahele olulisele asjale on terve rida väiksemaid. Nagu näiteks see, et tänapäeva inimene on meediakeskne, seepärast tasub kirikul pöörata rohkem tähelepanu internetile ja elektroonilisele kommunikatsioonile. Väga suurt edu on saavutanud näiteks internetikirikud, mille jälgijaid on väga palju.
Kaido Soom