Jumala töö ei ole lõppenud

Isa, ma tahan, et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen, et nad näeksid mu kirkust, mille sa oled andnud mulle, sest sa oled mind armastanud enne maailma rajamist. Õige Isa, maailm ei ole sind tundnud, aga mina tundsin sind ning need siin tunnevad, et sina oled minu läkitanud. Ja ma olen neile andnud teada sinu nime ja annan teada seda, et armastus, millega sina oled armastanud mind, oleks nendes ja mina oleksin nendes. Jh 17:24–26

Taevaminemispühal tõstame oma südamed Jumala poole tänus ja kiituses. Ta on läkitanud oma poja Jeesuse Kristuse siia maailma. Tema läbi on meile teatavaks saanud, et Jumal armastab meid. Selle hinnaks pidi Jeesus kannatama ülekohut ja kurja. Andma oma elu, et lunastada inimesed kuradi, surma ja patu meelevalla alt. Ristisurmale ei järgnenud matused, vaid Jumal äratas ta surnuist üles. Surmal ei ole viimast sõna, vaid Jumalal, kes on elu andja.
Jeesus elas nelikümmend päeva maa peal ja siis tõsteti ta paljude nähes üles taevasse. Paljud tunnistajad jäid seda vaatama, kui kaks valgeis rõivais meest seisid nende juures ja ütlesid: «Galilea mehed, mis te seisate siin ja vaatate üles taevasse? See Jeesus, kes teilt võeti üles taevasse, tuleb samal kombel, nagu te nägite teda taevasse minevat.» (Ap 1:11) Me ootame tema tagasitulemist, kuid seda aega ei tea keegi.
Milline oleks maailm ilma Jumala armastuseta? Kõik oleks külm, kõle, pime ja lootusetu. Ka inimene on selline, kui tal ei ole usku ja armastust. Aidaku meid Jumal kasvada usus ja armastuses.
Palvetamine on väga isiklik. See on kõnelemine Jumalaga. On ka ühispalveid nagu jumalateenistusel või palvetunnis. Siis kuulevad kõik eespalvetaja sõnu. Kui keegi palvetab, on selle palve kuulja Jumal ja temalt tuleb ka vastus.
Mõtelge Jeesuse ülempreesterliku palve viimaste lausete üle. Seal, kus on koos palju rahvast, võid sa tunda ennast üksikuna ja mahajäetuna. Seal, kus on vaimu ühtsus, tunned ennast hästi. Koguduseliige, kes elas Tallinnas oma korteris, ei osanud rääkida midagi oma naabritest. Maal, kus talude vahel on maad kilomeeter, tuntakse üksteist pareminigi.
Jeesus palub oma Isa, «et ka need, keda sa mulle oled andnud, oleksid minuga seal, kus mina olen». Kas minagi võin olla seal, kus on Jeesus? Jeesus on ütelnud: «Sest kus kaks või kolm on minu nimel koos, seal olen mina nende keskel» (Mt 18:20).
Tema tuleb ise meie juurde, kui me teda palume. Ta on ka tõotanud valmistada meile eluaseme taevas. Me elamegi selles usus ja lootuses. Jeesus on ka öelnud: «Kes tahab mind teenida, peab järgnema mulle, ja kus olen mina, sinna saab ka mu teenija.» Kes iganes teda teenib, seda austab Isa. Nii elame ja töötame me koos oma Jumalaga iga päev. Tema armu ja ligiolu näeme paljudes elusündmustes.
20. mail, reedel vastu laupäeva, kui olin just õhtupalve lugenud ja voodisse heitnud, helises telefon ja mulle öeldi, et kiriku uks põleb. Olin minutiga riides ja sõitsin Urvastesse. Sinna jõudes oli tuli kustutatud ja mind ootasid kirikunaaber teiselt poolt orgu, kes oli näinud, kui uks põlema süüdati, ja kellamees, kes esimesena sündmuskohale jõudes oli tulekustutiga leegi summutanud. Politseigi jõudis kohale mõne minuti pärast. Naabrusest aga kostis vali muusika ja joobnud meeste jutt. Elus on ikka nii, et ühtedel on pidu ja teised kannatavad. Meenusid lauliku sõnad: «Kui Issand ei ehita koda, tühja vaeva näevad siis ehitajad temaga. Kui Issand ei hoia linna, siis valvab valvur ilmaaegu.» (Ps 127:1)
Jeesus ütleb, et maailm ei ole teda tundnud. Ta ei tunne teda ka täna, olgugi et temast on kuulutatud ja tunnistatud tuhandeid aastaid. Jeesust võetakse küll kui ajaloolist isikut, kuid see on ka kõik. Kas ei piisa sellest, mida temast tunnistatakse. Tundub, et külvaja teeb kõik endast oleneva, aga seda seemet langeb väga palju halvale pinnale, see ei idane ega kasva. Kuid Jeesus soovib oma palves, et ka need, keda Jumal talle on andnud, oleksid temaga. Nii saame ka meie Jumalat tänada nende inimeste eest, keda ta meie kogudusse on saatnud.
Koguduse vaimulikuna kannan tänupalves ja kiituses oma Issanda ette neid, kes annetuste, liikmemaksu tasumisega igal aastal jumalateenistustest, koguduse ettevõtmistest ja muudest töödest on osa võtnud ning palvetanud koguduse ja vaimuliku eest. Ta ei jäta meid maha ka siis, kui tema tunnistajate arv pole suur.
Taevaminemispühal tõsteti Jeesus taevasele troonile ja ta tõotas jüngritele neid mitte maha jätta. Jumala töö kestab. Temale on antud kogu meelevald taevas ja maa peal. Miski ei suuda meid lahutada Jumala armastusest. Ta on Püha Vaimu läbi sõnas ja sakramendis alati oma rahva keskel.

Üllar Salumets,
Urvaste koguduse õpetaja
Juunis jutlustavad lehes Võru praostkonna vaimulikud.