Tänutunne annab jõudu ja kannab

Kolga-Jaani kirikus kaunistavad möödunud suvest saadik rõdurinnatist 12 maalitud figuuri, mis kujutavad kristliku koguduse tugisambaid – kahtteist jüngrit.
Figuurid on Uue Testamendi tuntud isikuid, kellele sümboolselt toetub kogu kirik. Maalide autor on Kolga-Jaani vallast Odiste külast pärit kunstnik Jüri Kask (54), kes abstraktsete piltide ja geomeetriliste kujundite kaudu kinkis oma kodukirikule visuaalse pildi jüngrite loost.
«Kõik need tahvlid on tugevalt värvilised – seega justkui altarivitraazhi vastupeegeldus või läbi selle langeva hommikupäikese laik rõdutahvlitel. Ka stiililt ja tehnikalt on need tööd rohkem lähemal vitraazhile kui maalidele rõdu keskosas, mis on Vana Testamendi illustratsioon. Kogu kompositsioon on taandatud viiele värvitoonile, mida vormivad kaks joont – must ja valge, täispimedus ja täisvalgus. Need jooned on kujundav mõte, tahe; värv on tunne, igatsus, unistus,» selgitab kunstnik oma taiest.
Kodupaiga patrioot
Jüri Kask on kodukoha tulihingeline patrioot. Uhkusega nimetab ta aastaarvu 1872, mil tema esivanemad ostsid Odistesse talukoha, ja seda, et hooned on suuresti vaarisa ehitatud. Ka ümberehitatuna on koha hingus säilinud tänaseni. Kunstnik veedab suure osa ajast kodutalus. Varasest lapsepõlvest mäletab mees, et kodu oli tema jaoks «imedemaa», täis vaimustavat ilu. Kaunis maastik muutus kuuekümnendate lõpul, mil võeti ette suur maaparandus ja kiviaiad, pihlakahekid ja muu iseloomulik lihtsalt hävitati. Asemele jäi tühjus.
Läbi kohaliku algkooli viis tee Viljandisse, kus õppis ka klaverit ja trompetit. Põhikooli viimases klassis sai järsku selgeks, et tema kutsumus on kunst ja ta asus innukalt pühapäeviti kodus olles maalima. Kunstiringis arenesid oskused ja peagi hakkasid tulema esimesed preemiad õpilastööde näitustelt.
Maalimine ja muusika
Kunstiringi õpetaja õhutusel asus Kask pärast 8. klassi õppima Tartu kunstikoolis. Neli aastat elu ja õppimist Tartus jätsid noormehele kustumatuid mälestusi. Ajutist peavarju pakkus viltune maja Raekoja platsil, hingelist ja vaimset tuge leidis ta aga platsiservalt muusikapoest. Küllap just sealt on pärit suur hulk väärtmuusika heliplaate, mida mees siiani aeg-ajalt kuulab.
Oskust ilu paberisse püüda täiendasid hilisemad õpingud Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Kask on kindel, et heaks aluseks kunsti tundmaõppimise teel olid sagedased sõidud Moskvasse ja Leningradi, kus ta sai näha sealsete muuseumide meistriteoseid.
Esimene kokkupuude välismaa kunstimaailmaga leidis aset 1989. aastal, mil tal oli võimalus osa võtta grupinäitusest Soomes. Praeguseks on Jüri Kase looming tuntud paljudes Euroopa maades ja Ameerika mandril.
Imetlusega maailma vaadates
Kase töökohustuste hulka loengute pidamine Tartu ülikooli kunstide osakonnas. Oma tudengitele püüab ta edasi anda eelkõige nägemisoskust, sest kui kunstnik suudab näha, on tal ka oskust nähtavat edasi anda. Ümbritsev elu ise annab inspiratsiooni ja sealt sünnib looming. Seejuures tulemuse määrab paljus ära sünnipärane anne, sest puhtalt tehnikaga ei ole võimalik luua midagi nauditavat.
Kunstnikul on neli tütart, neist noorim on 17. Säraval silmil nimetab ta vanemat tütart Alice Kaske, kes lõpetas 1999. aastal Eesti Kunstiakadeemia ja pärjati 2003. aastal Konrad Mäe medaliga oma maalisarja eest isikunäitusel Tallinna Kunstihoone galeriis sama aasta augustis. Sari koosnes üheksast suureformaadilisest õlimaalist, mis kujutasid meesakte.
Üheks olulisemaks tundeks peab Jüri Kask imetlust, mis tekib, kui ta näeb ilu enda ümber. Imetlusest kasvab tänutunne ja kergus, mis annab jõudu ja kannab. Sellele võib järgneda improvisatsioon klaveril või luuletus või lihtsalt rõõmuhõise… Aga parimaks lahenduseks on see, kui taolisel hetkel satub ette lõuend – sellistel hetkedel loodud maalid saavad head.
Maailma algus ja lõpp
Jüri Kask usub, et kunsti kui sellist suudavad mõista kõik inimesed. Vaja on vaid avatud vastuvõtlikku suhtumist ja avatust ilma eelarvamusteta.
«Aga kodu on paik, kus ongi maailma lõpp. Kodukoha valgus on selline, mida ei ole mitte kusagil mujal maailmas. Päike ei tõuse kusagil mujal selliselt kui kodus. See on tegelikult ainukene koht, kus ma suhtlen inimestega ilma aktsendita, see on emakeel ja ma valdan seda,» ütleb Jüri Kask ja tema silmist on näha, et selles usus on ta kindlam kui kalju.
Meeli Pärtelpoeg