Ka idas elavad eestlased vajavad teenimist

Peeter Kaldur on EELK teenistuses olnud 33 aastat. Jõhvi koguduse teenimise kõrvalt on ta EELK esindajana tegev nii koduses Eesti Kirikute Nõukogus kui ka mitmes rahvusvahelises kiriklikus organisatsioonis.
Palju aastaid on ta kuulutanud Jumala sõna ja pidanud talitusi ida aladele jäävatele eestlastele. On käinud pikemalt Siberis Ülem-Suetuki külas, Uljanovskis, kaks korda aastas Moskvas, Peterburis.
«Selle aasta augustis saab 125 aastat sellest, kui eestlased rändasid Punasele Lagedale Põhja-Kaukaasias. Me kavatseme seda tähistada. Käisime seal külas, mul oli tõsine hirm, et olümpiamängud käänavad kõik pea peale,» räägib Peeter Kaldur oma suvisest pikemast reisist ja nendib, et kartustele vaatamata kulgeb kõik normaalselt ka küla jaoks.
Eestlaste identiteedist kõneldes kinnitab Peeter Kaldur kogemustele tuginedes, et keskkond muudab inimesi ja loomulikult on erinevust märgata. «Mul on tõsine väljakutse, mida ma ei ole suutnud lahendada. Moskvas on Eesti Selts, mida veavad nõukogudeaegsed, ja Eesti Klubi, mida veavad nõukogudejärgsed eestlased, ja neid ei saa mitte kuidagi ühte. Aga see probleem ei ole mitte ainult Moskvas, see on ülemaailmne. See on ju väga eestlaslik – mitte kokku leppida.»
Puudub juriidiline side
Ometi on üks leping, mille suunas liiguti alates 1993. aastast, sõlmunud. Läinud aasta 13. novembril sõlmiti Kodu- ja Välis-Eesti kiriku vahel nähtava ühtsuse leping, mis koondab kõik eestlased-luterlased üle maailma ühte kirikusse. Peeter Kaldur on veendunud, et edasi minna on võimalik ainult koos ja ühinemise otsusega on ta väga rahul. Nentides siiski, et «kuigi kirikute ühinemises on suuri probleeme – praost Thomas Vaga on väga selle vastu –, on asjad hakanud minema normaalsemalt».
Traditsiooniliselt on väliseestlastest rääkides silmas peetud lääne pool elavaid suguvendi ja -õdesid. Idapiiri taha jäävaist eestlaste kogukondadest on EELK ainsa kogudusena registreeritud Vene föderatsioonis Petseri, mis kuulub Võru praostkonna koosseisu. Peterburi Jaani kogudus kuulub Ingeri kirikusse, kuigi olemas on ka kirikukogu otsus 7. märtsist 1995, millega kinnitatakse konsistooriumi otsus St. Peterburi koguduse vastuvõtmisest EELKsse.
Aeg-ajalt käiakse teenimas teisigi piiritaguseid eesti kogukondi, kuid juriidilist sidet EELKga pole. Enama koostöö takistuseks on finantside puudumine. Diasporaatöös on tugevaks toetuseks haridusministeeriumi haldusalasse jääv rahvuskaaslaste programm, mis on mõeldud projektidele, mille peasihiks on eesti keele ja kultuuri säilitamine välismaal.
2011. aastal jagatakse programmi kaudu umbes 703 000 eurot. Sealhulgas ka kiriklike koguduste teenimiseks. Näiteks Peterburi Jaani kogudust teenima asuv Raino Kubjas saab osa oma töötasust kätte just selle programmi kaudu.
Peeter Kaldur ei oska öelda, kuidas võib kirikuid ühendav leping muuta nn idaeestlaste olukorda, sest «kirikus ei ole diasporaatöö kohta mingeid otsuseid vastu võetud». Tema sõnul on traditsiooniliselt Venemaa, Ukraina, Läti ja Leedu, ka Soome kogudused Kodu-Eesti kiriku teenida olnud. «Euroopa jääb täiesti Kodu-Eesti kiriku hallata,» on ta kindel.
Uute koguduste ootel
Juba 2007. aastal on peapiiskop Andres Põder rahvuskaaslaste programmi ja väliseestlaste konverentsil öelnud, et inimeste liikumine Euroopa riikidesse tingib uute koguduste loomise ja seda ootavad eestlased Belgias, Iirimaal, Hollandis, Saksamaal ja Ukrainas ning taastada tuleks Leedu kogudus.
«Missugused hakkavad olema vaimulike ja koguduste staatused, seda on äärmiselt raske ütelda. On vaimulikke, kes tahavad, et kogudused oleks juriidiliselt kodukiriku koosseisus, teatud koguduste puhul on see välditamatu, aga et seda saaksid kõik …» on Peeter Kaldur skeptiline. «Ideaalis võiks olla nii, et kõik, mis on Euroopas, oleks Kodu-Eesti hallata, mis teistel mandritel, jääks piiskop Andres Tauli valitseda.»
Haldusreform on vajalik
Peeter Kaldur usub, et juhtimisstruktuur kirikus oleks ideaalne, kui peapiiskopi kõrval seisaks veel neli piiskoppi. «Üks on välispiiskop. Lääne-Eesti piiskop peaks haldama oma koguduste kõrval ka Euroopa kogudusi, Lõuna-Eesti piiskop haldaks Lätit, Leedut, Ukrainat ja Kirde-Eesti piiskop siis Venemaa diasporaad. Peapiiskopi haldusalasse piiskopina jääks Harjumaa ja Tallinn, sest seal on suurim kontsentratsioon inimestest, ja muidugi täidaks ta oma peapiiskoplikke ülesandeid. Sellise haldusreformi läbiviimist pean  äärmiselt oluliseks. Olen teinud arvutusi ja ka rahaliselt on see võimalik.»  
Raha ei ole Peeter Kalduri meelest maailmast kuhugi kadunud. «Kui sul on kindel projekt, kindel eesmärk, siis sa saad kullakoti alati kätte. Ja rääkida seda, et raha ei ole – see ei vasta tõele. Selleks tuleb vaeva näha, tööd teha, aga raha on olemas kõigi nende asjade ja tööde jaoks. Ka koguduste teenimiseks. Ei saa öelda, et raha pärast jääb mingi asi tegemata.»
Sirje Semm