LAULU LUGU – Kallis veri ohvrianniks saanud

Kiriku Laulu- ja Palveraamatu laul number 75 Oh nuta oma häda sõnade saksakeelne tiitel on «Bewein, O Christenmensch». Ladinakeelsete originaalsõnade autoriks on traditsioonikohaselt Bernhard Clairvaux, kes sündis Fontaineses, tänapäeva Prantsusmaal aastal 1091. Tema isa suri Esimeses ristisõjas ja ema suri, kui ta noor oli. Pärast ülikooli astus ta tsistertslaste kloostrisse Citreaux. Bernhard oli suurte võimetega mees ning teda peeti väga veenvaks isikuks.
Võimekas müstik
Aastal 1115 võttis ta kaksteist kloostrikaaslast ning asutas Prantsusmaal uue kloostri Clairvaux. Tol ajal oli see org, kuhu klooster asutati, röövlite pesa, kuid Bernhard nimetas selle ümber Clara Vallis’eks ehk ilusaks oruks, millest on tulnud nimetus Clairvaux. Mitmed tema kaasaegsed juhtivad kiriku- ja riigivalitsejad käisid temalt nõu küsimas. Hiljem sai tema munkadest üks paavst Eugene III-ndaks, kuus kardinaliks ja kolmkümmend piiskopiks.
Loomu poolest oli Bernhard müstik, kes oli pühendunud Jeesuse kannatusele ja armastusele. Tal olid tõsised vaidlused Peeter Abelardiga, kes mõisteti hukka aastal 1140. 1146. a kutsus ta rahvast üles asuma Teisele ristiretkele, kuid see oli täielik katastroof, kuna enamik kaasaminejaid ei jõudnud kohale. Seda pandi Bernhardile süüks. Bernhard suri aastal 1153.
Bernhard Clairvaux on ka ladinakeelse luuletuse autor, mis käsitleb ristilöödud Jeesuse erinevaid kehaosi ning mille seitsmendast osast, mis käsitleb Jeesuse pead, tuleb Paul Gerhardi inspiratsioon laulule («Salve caput creuntatum») «O Haupt voll Blut und wunden», mis meie Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on number 94 sõnadega «Oh Jeesus, Sinu valu».
Keelelisi erinevusi
Laulu «Bewein, O Christenmensch» saksakeelsed sõnad on Christian Knorr von Rosenrothi looming, kelle kohta on juba kirjutatud Eesti Kiriku käesoleva aasta 27. veebruari numbris.
Laulu «Oh nuta oma häda» sõnad Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on võrreldes Uue Lauluraamatu lauluga number 180 muudetud. Esimene salm on ühine. Teine, kolmas ja neljas salm on muudetud ja Uues Lauluraamatus olev viies salm on Kiriku Laulu- ja Palveraamatust välja jäetud.
Võrreldes Uues Lauluraamatus ilmunud sõnu Eesti Ma rahwa Koddo- ja Kirriko-Raamatu (aastast 1872) lauluga number 78, näeme ka väikseid keelelisi erinevusi. Iga ajastu on seda laulu kohendanud nii keeleliselt kui ka mõtteliselt.
Jäljendamist leidnud viis
Kiriku Laulu- ja Palveraamatus on laulu number 75 viisiks märgitud «Oh Jeesus, Sinu valu». See viis ilmus Hans Leo Hassleri kogumikus «Lustgarten neuer teutsher Gesäng, Balletti, Galliarden und Intraden» aastal 1601 ilmalikule tekstile «Mein Gmüt ist mir verwirret, das macht ein Jungfrau zart» (Minu meel on sassi aetud, seda teeb üks neitsi õrn).
Aastal 1613 ilmub viis koos Christoph Knolli matuselaulu sõnadega «Herzlich tut mich verlangen», mille eestikeelsed sõnad on Uues Lauluraamatus number 586 «Ma püüan kõigest hingest». Aastal 1625 ilmus see viis koos Johann Hermann Scheini sõnadega «Ach Herr, mich armen Sünder» (Oh Issand, mina vaene patune) ja lõpuks ilmus aastal 1656 see Johann Crügeri kogumikus «Praxis Pietatis Melica» sõnadega «Oh Jeesus, Sinu valu».
Hans Leo Hassler sündis 25. oktoorbil 1564 Nürnbergis organisti pojana. Ta õppis Veneetsias alates 1584. aastast Andrea Gabrielli juures ning tema sõber ja kolleeg oli Giovanni Gabrielli. Hassler oli organistiks Fuggerite kojas Augsburgis ajavahemikul 1585-1600, mil ta läks Prahasse, et olla organistiks Rudolfi keisrikojas. Aastal 1601 oli Hasseler organistiks Nürnbergi Fraueneirchen‘is ning ühtlasi oli ta linna kappelmeister. Aastal 1604 abiellus ta ning läks elama Ulmi. Aastal 1608 läks ta Dresdenisse organistiks Saksimaa valitsejale Christian II-le. Ta põdes tuberkuloosi ning suri Frankfurdis viibides 8. juunil 1612.
Johann Sebastian Bach on viisi «Oh Jeesus, Sinu valu» palju kasutanud oma teostes, sealhulgas Matteuse Passioonis viis korda.
Gustav Piir