Karjasekiri kogudustele palvepäevaks Issanda Aastal 2003 paastukuu 12. päeval

Armas kogudus! Palvepäeva mõtte võiks võtta kokku kord kuningas Hiskijale Jumala poolt antud käsuga: «Sea oma elumaja asjad korda!» (Js 38:1). See on üleskutse anda hinnang oma elukäigule, tänase päeva tegudele ja iseendale inimesena. Kas ma olen olnud selline, nagu võiksin olla? Mida peaksin enda juures muutma? Kas mu elus, inimsuhetes ja ellusuhtumises on kõik korras? Mis on need asjad, mida võiksin ja saaksin parandada? Hinnang ja järeldused olenevad mõõdupuust, mida keegi kasutab.
Palvepäeva jumalateenistuse eritunnuseks on meelde tuletada Jumala kümmet käsku, samuti ühine litaaniapalve, et Jumal meie peale halastaks ja meile armu heidaks, meie palveid kuulda võtaks ja meid aitaks.
Kirikliku arusaamise järgi teeb kogudus seda asendavalt kogu oma maa ja rahva eest. Jumal laseb oma päikesel paista küll headele ja kurjadele, kuid olukord hakkab paranema, kui meie hulgas on järjest rohkem neid, kes tunnevad Jumala antud mõõdupuid ning ennast nende põhjal hindavad.
Uskliku kogu elu peaks kandma soov ja tahe parandada meelt. Martin Luther on ütelnud, et iga hommik algab võitlusega sinu hinge pärast. Ajal, mis kipub pidama kõike suhteliseks ega suuda midagi päris tõsiselt võtta, tuleb hoida pühadusetaju ja püüda kasvatada seda oma lastes. Ei ole ükskõik, millel me laseme end valitseda. Ei ole ükskõik, milliseid valikuid me teeme.
Inimene mõistab teadlikult või alateadlikult, et talle on antud valikuvabadus ja ühtlasi vastutus oma valikute eest. Ta peaks püüdma olla selline, nagu ta tahaks näha teisi inimesi enda ümber. Ta peaks püüdma muuta ennast paremaks ja ümbrust ilusamaks. Samas ta teab, et kõik pole tema käes. Õnnestumiseks, enese õigeks leidmiseks vajame Jumala tahte tundmist ja kooskõla Tema seatud elukorraga.
«Sea oma elumaja asjad korda!» ütleb Issand. Kui mõistame korda laiemas mõttes, siis ei ole see ju ainult väline seadustik, mille täitmist valvab ilmalik võim. Selle taga ja üle seisab Jumal.
Apostel Paulus on ütelnud: «Jumal ei ole korratuse, vaid rahu Jumal» (1Kr 14:33). Rahu aga tähendab pühakirja keeles ka seda, et kõik on oma õigel kohal, on õiges suhtes Jumalaga. Ka sinu oma südame seadused, ka sinu oma meelsus ja ellusuhtumine.
Nii tuletab palvepäev meelde, et meiegi «oma elumaja asjad» korda seaksime ja korras hoiaksime. Iga päev uuesti. Soovin, et Kristuse kannatamisaeg aitaks meil näha ennast ja maailma enda ümber Jumala püha tahte ja selle valguse paistel, mida heidab meie ellu Tema rist ja ülestõusmine. Sest palvepäev juhatab meid Jumala palge ees ennast läbi katsuma siira ja tänuliku meelega. Palvepäev juhatab meid püsivalt palvetama ning kuulutama ja tunnistama päästvat sõnumit: «Andke endid lepitada Jumalaga!» (2Kr 5:20).
Jaan Kiivit, peapiiskop
Palvepäeva jumalateenistuse lektsioonid ja jutlusetekst: Vana Testament Ii 28:20–28; epistel Rm 12:16–2; evangeelium Lk 13:6–9; psalm Ps 77:12–16; jutlusetekstiks Vana Testamendi tekst.
Kui koguduses palvepäeva ei peeta 12. märtsil, siis lugeda palvepäeva karjasekiri kogudustele ette järgneval pühapäeval.