Prohvet kuulutab jumalariigi saabumist

Jeesus ütleb: «Tõesti, ma ütlen teile, naisest sündinute seast ei ole tõusnud suuremat Ristija Johannesest, aga väikseim taevariigis on suurem temast. Ristija Johannese päevist tänini rünnatakse taevariiki ja ründajad kisuvad selle endale. Kõik Prohvetid ja Seadus on ju ennustanud Johanneseni, ja kui te nõustuda tahate: tema on Eelija, kes pidi tulema. Kel kõrvad on, see kuulgu! Aga kellega ma võrdleksin seda sugupõlve? See on laste sarnane, kes istuvad turgudel, hõigates teistele: Me oleme teile vilet puhunud, ja te ei ole tantsinud. Me oleme teile itkenud, ja te ei ole vastu rindu löönud. Sest Johannes tuli, ei söönud ega joonud, ja nad ütlevad: «Tal on kuri vaim.» Inimese Poeg tuli, sööb ja joob, ja nad ütlevad: «Ennäe, see inimene on söödik ja veinijoodik, tölnerite ja patuste sõber!» Ja ometi annavad tarkusele õiguse ta enda teod.»
Mt 11:11–19

Elame praegu Kristuse tulemise ajas, jõulude ooteajas. See aeg ei pruugi alati tähendada kasvavat elevust ja rõõmu ootajates, vaid ka tõsiseid küsimusi ja ehmatavaid äratundmisi.
Ristija Johannesega seoses meenub meile tänapäeval eelkõige tema ettevalmistav positiivne roll Jeesuse kui jumalapoja avalikuks tulemisele maailmas. Loetud evangeeliumiloos osa Ristija Johannese kaasaegsetest ülendas ta taevaste hulka ja teine osa lükkas põrmu, pidades teda kurjast vaimust vaevatuks karmide meeleparandusele juhatavate kõnede tõttu.
Seekord religioosses õhinas olijatele kallab Jeesus oma sõnumiga kaela otsekui külma vee. Vastupidiselt innustunute ootustele ei ole Johannes, naisest sündinu, suurem kui väikseim taevariigis olija. Samas tõstab Jeesus ta uuele tasandile, pidades teda suurimaks inimesena ja nimetades ta Vana Testamendi prohvetiks Eelijaks, kes pidi tulema. Johannes on prohvet, kes on viimane prohvetite hulgas ning kuulutab jumalariigi saabumist maa peale ja annab tunnistust maailmale Lunastajast Jeesusest.
Meil on Johannese prohvetikuulutus. Meil on ka paljude tema prohvetlike eelkäijate kuulutused ja ennustused Lunastaja saabumisest, mida kuuleme püha jõuluõhtu jumalateenistuse ajal. Need on ka täide läinud.
Meile on antud kindel prohveti sõna, mis ei tähenda seda, et me peaksime täidemineku lootuses selle sõna vahelt välja lugema Jumala tahet meie tuleviku suhtes, nagu oleme harjunud lugema ajalehti ridade vahelt, otsides sealt seda, mis sinna viimati on peidetud. See ei tähenda ka ammugi seda, et meil on võimalik või saaksime prohvetlike ilmutuste kaudu luua kujutlust maailma tulevastest arengutest.
Seda on siiski tehtud ja küllap tehakse edaspidigi, aga Jeesus teab seda ja ütleb, et taevariiki on ikka rünnatud ja ründajad kisuvad seda endale. Me mõistame, et need taevariigi ründajad loodavad saada mingil moel osa taevariigist ja selle auhiilgusest, mis maises vääringus võib tähendada palju ja samas mitte midagi.
Nendes ründajates tunneme ära valeprohvetid, kes pakuvad maist edu ja materiaalset toimetulekut, rahulolu asjade keskel ning palju igasugust, mis pole muud kui valehiilgus ja lubadused ning meelitused, et riisuda inimene paljaks ja heita ta pruugituna kõrvale.
Prohveti sõna ja ilmutus on kui tulesäde maailmale. See kõneleb meile Jumalast kui taevasest Isast ja räägib meile Tema tahtest. Selle tahte sisuks on inimkonna ja iga inimese elu Jumalas.
Jeesus ei ole prohvet prohvetite hulgas, kui ta ütleb meile otsekui evangeeliumi lühikokkuvõttena: «Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.» See on Issanda sõna.
See on valgus ja lootus maailmale pimeduses. Ka seekord kuusel süüdatav järjekordne kolmas advendiküünal sümboliseerib ja tähistab seda.
Jeesuse ja Johannese kaasaegsed, samuti tänapäevased inimesed on enamuses otsekui lapsed universumi liivakastis, mängides ja loopides sealjuures üksteisele liiva silma ning olles ootustes teineteise ja Jumala vastu, vastavalt oma mõtete ning kogemuste rikutusele.
Kas inimeste ootustes on veel küllaga puhast usku, et vastu võtta Teda, keda kaasaegsed arvasid «söödikuks ja veinijoodikuks, tölnerite ja patuste sõbraks» – Jeesust Kristust?
Jumala tarkuses on saanud avalikuks Jumala Poja inimeseks saamine ja selle tarkuse teevad õigeks teod, mida on teinud Tema kui Inimese Poeg, kellest kuulutasid ja andsid tunnistust Vana Testamendi prohvetid ning kellele valmistas teed otsekui kuningale Ristija Johannes.
Pangem tähele prohvetite kuulutusi ja laskem Issanda sõna kajada oma avatud hingedes sel ooteajal, olles kõrvadeks, kes kuulevad.

Enn Salveste,
Simuna koguduse õpetaja