Usuteaduse Instituut 60

Üllar Salumets, Urvaste koguduse õpetaja, õppinud instituudis aastail 1992–2000:

Kui ma Usuteaduse Instituuti õppima läksin, siis tundus kohe, et olen sattunud õigesse kohta, kodune tunne oli. Alguses läksin tegelikult pedagoogikaosakonda, kuna tahtsin usuõpetajaks saada. Siis aga hakkas teoloogia ning kirikutöö mind üha rohkem huvitama ja nõnda õppisingi edasi. Samal ajal hakkasin juba koguduses teenima.

Tollal olid koolis suured ümberkorraldused. Saime palju rännata ühest kohast teise, kuni jälle ringiga tagasi jõudsime. Põnev aeg oli.

Kõik õppeained olid vajalikud, aga olulisemad ehk praktilised ained: seminarid, jutluste ja kõnede ettevalmistused jne. Mind isiklikult huvitas eriti ajalugu. Eredalt on meelde jäänud muidugi Evald Saag. Viimaseid kordi instituudis käis ta vist meie juures.

Kooliga olen igati rahule jäänud. Praeguses ametis on seal õpitust palju kasu ja tuge olnud.

Anu Konks, Jämaja ning Anseküla koguduse vaimulik, õppinud instituudis aastail 1993–1997:

1980. aastal lõpetasin Tartu Ülikooli ajaloo teaduskonna defektoloogia osakonna. Minu õpingute algus instituudis on seotud Seppo Alaja usuõpetajate koolitusega. Meenuvad huvitavad õppejõud, sisukad loengud, toredad inimesed kursuselt. Sealt sain julgustust mõttele jätkata üldise teoloogia õpinguid. Nii läkski.

Vahepeal olin perega elama asunud Tallinnast Saaremaale. Üsna raske oli töö ja pere kõrvalt õppida, veel raskem iga kuu sõita Tallinna. Perekond toetas mind tugevasti. 29. mail 1997 kaitsesin oma lõputöö teemal «Noorte Naiste Kristliku Ühingu ja Noorte Meeste Kristliku Ühingu ajalugu». Olen ise selle liige. Sel aastal täitub ühingul Eestis 130 aastat.

18. juunil 1997 anti lõputunnistus. Olen nüüd üheksandat aastat Jämaja ja Anseküla koguduse õpetaja ja 26 aastat kooliõpetaja olnud. Ma ei tea, kas oleksin toime tulnud ilma oma esimese ametita. Mis salata, see töö annab leiva ihule, kirikutöö toidab vaimu. Teoloogia on andnud elule sisu, aluse ja toe.

Tervitan kõiki õppejõudusid ja kooliõdesid-vendi 60. sünnipäeval psalmiga 23!

Tiina Janno, Audru koguduse õpetaja, õppinud instituudis aastail 1997–2002:

Võin liialdamata öelda, et õpinguaastad on olnud mu senise elu üks paremaid aegu. Instituudi Toompea-periood oli selleks ajaks küll legendiks saanud ja nii mõnedki vanad olijad mainisid, et uus pole enam see, aga ma ei saa nendega päriselt nõustuda, kuigi mul puudub võrdlusmoment.

Nühkisin hoolega koolipinki ja omandasin klassikalise teoloogiahariduse aluseid. Nüüd, kui olen siirdunud misjoniteoloogia radadele, saan öelda, et instituudist saadud haridusel on kullaproov täiesti olemas: ilma eksegeetilise ja dogmaatilise baasita ei tee ka kõige praktilisematel teoloogia aladel midagi ära.

Unustamatu mälestuse jätsid ka koloriitsed õppejõud: kui mõtlen Voldemar Iljale, Elmi Pattale, Gustav Piirile, Ringo Ringveele ja Arne Hiobile, kisuvad suunurgad iseenesest ülespoole ja tuju läheb heaks. Ja mis oleks instituut ilma Randar Tasmuthita! Tema on olnud ja loodetavasti ka jääb selle õppeasutuse heaks ja ustavaks hingeks ning alussambaks.

Otse loomulikult igatsen väga ka oma toredate õpingukaaslaste järele ja loodan neid kohata instituudi aastapäeval!

EK