Mõtleja, kelle õpetus on mõjutanud usuliikumisi
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Portreelood / Number: 3. november 2010 Nr 44 /
Itaallane Joachim Fiorest (ENE 4. kd, 1989: Joachim Florisest – toim) rändas 1159. aastal pühale maale, pärast seda elas erakuna.
Seejärel astus tsistertslaste kloostrisse ja sai preestriks. Pühendus Piibli uurimisele, ta tahtis taibata püha sõna vaimselt. Elas läbi kriisi, kuid siis sai kirikus palvetades ilmutuse, mis andis tõuke uue ajalookontseptsiooni kujundamiseks.
Vastupidi Augustinusele, kelle ajalookontseptsioon on pessimistlik, kujundas Joachim optimistliku nägemuse tulevikuajaloost. Ta jagas ajaloo kolmeks ajastuks. Esimene oli Vana Testamendi ajastu, kus valitses Jumala seadus. Teine oli Uue Testamendi ajastu, kus valitses Jumala arm. Siis pidi tulema 1260. aastal (selle aastaarvu tuletas Joachim apokalüpsisest) Püha Vaimu ajastu.
Maa peal on Õiglaste Ordu, on mungad, kes elavad pidevas kontemplatsioonis. On otseside Jumalaga, ei ole enam vaja kirikut (selle seisukoha kuulutas katoliku kirik muidugi ketserlikuks!), sest valitseb üleüldine armastus, on igavene evangeelium, mis ei tugine raamatule.
Frantsiskaanid kuulutasid Joachimi prohvetiks ja Fra Dolcino püüdis rajada maa peal ühiskonda, kus valitseb võrdsus ja vendlus, apostellik vaesus ja lihtsus, kus pole hierarhiat. Katoliku kirik kuulutas sõja Fra Dolcino liikumise vastu ja põletas ta lõpuks tuleriidal.
Kuid Joachimi ajaloovaade elas läbi sajandite edasi, ikka ja jälle püüti rajada õiglast ühiskonda ja ka praegune new age pärineb kaudselt Joachimile ilmutatud ajalookontseptsioonist.
Joachim on kirjutanud mitmeid raamatuid, temast on häid uurimusi, kuid tõlgitud on neid vähe, raamatud on kirjutatud ladina keeles. Joachim oli inspireeritud kirjanik, kolm kirjutajat olid päevad ja ööd läbi ametis tema dikteeritu ülesmärkimisel. 90ndatel rajas Joachim oma kloostri. See oli range korraga klooster Kalaabria mägedes. Ta suhtles paavstiga ja selle maailma vägevatega, kes tahtsid temalt nõu saada. Dante oma «Jumalikus komöödias» ülistab Joachimi ja nimetab teda beatus’eks. Tema austamise päev on 28. mail.
Jaan Tooming
